Jalgpalli maailmameistrivõistlused
Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik ingliskeelne nimetus FIFA World Cup – FIFA maailma karikavõistlused) on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates 1930. aastast iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. 1942. ja 1946. aastal Teise maailmasõja tõttu turniiri ei toimunud.
 Argentina meeskond meistrikarikaga (2022) | |
| Asutatud | 1930 |
|---|---|
| Regioon | rahvusvaheline (FIFA) |
| Meeskondade arv | 48 (alates 2026. aastast) |
| Praegune meister |
 Hispaania |
| Kõige edukam meeskond |
 Brasiilia (5 tiitlit) |
| Koduleht | fifa.com/worldcup |
Praegune maailmameister on Hispaania jalgpallikoondis, kes võitis FIFA 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. See oli hispaanlaste teine maailmameistrivõistluste tiitel.
Kirjeldus
muudaMaailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani.
2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-ist 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: Brasiilia (5), Itaalia (4), Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga (4), Argentina (3), Uruguay (2), Prantsusmaa (2), Inglismaa (1) ja Hispaania (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril.
Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.[1] 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.[2]
Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati Katar, kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko, kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda.
Ajalugu
muuda1905. aastal Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.
1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis sai jalgpallist ametlik olümpiaala. Inglismaa Jalgpalliliidu korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis.[3]
1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.[4] Maailma esimene kontinentide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus 1920. aasta suveolümpiamängudel, kus võistlesid Egiptus ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis Belgia. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri (1924 ja 1928). Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.[5]
1924. aasta suveolümpiamängude jalgpallturniiri võitja Uruguay tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama.
Maailmameistrivõistlused enne Teist maailmasõda
muuda15.–26. mail 1928 Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.–18. mail 1929 Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.[6]
Uruguay valimine võistluspaigaks tähendas Euroopa meeskondadele 1930. aastal pikka ja kulukat reisi üle Atlandi ookeani, eriti ülemaailmse majanduskriisi ajal. Lõpuks veenis FIFA president Jules Rimet Belgia, Prantsusmaa, Rumeenia ja Jugoslaavia võistkondi reisi ette võtma. Kokku osales 13 riiki: seitse Lõuna-Ameerikast, neli Euroopast ja kaks Põhja-Ameerikast.[7] Kaks esimest maailmameistrivõistluste mängu toimusid samaaegselt 13. juulil 1930 ning võitsid Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide meeskonnad, kes alistasid vastavalt Mehhiko 4–1 ja Belgia 3–0. Maailmameistrivõistluste ajaloo esimese värava lõi prantslane Lucien Laurent.[8] Finaalis alistas Uruguay Montevideos 93 000 pealtvaataja ees Argentina 4–2 ja temast sai esimene maailmameister.
Esimeste maailmameistrivõistluste turniiridest osavõtjate ees seisvaks peamiseks probleemiks oli mandritevahelise reisimise raskus. Vähesed Lõuna-Ameerika meeskonnad olid nõus 1934. aasta maailmameistrivõistlustele Euroopasse reisima ning kõik Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid peale Brasiilia ja Kuuba boikoteerisid 1938. aasta turniiri. Brasiilia oli ainus Lõuna-Ameerika meeskond, kes osales mõlemal turniiril. 1942. ja 1946. aasta võistlused, mis olid Saksamaa ja Brasiilia korraldada, tühistati Teise maailmasõja tõttu.[9]
Maailmameistrivõistlused pärast Teist maailmasõda
muuda1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused, mis toimusid Brasiilias, olid esimesed, kus osalesid Briti jalgpalliliidud. Šotimaa, Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa olid FIFA-st 1920. aastal lahkunud, osaliselt soovimatuse tõttu mängida riikide vastu, kellega nad olid sõjas olnud. Lisaks protestiti välismaise mõju vastu jalgpallile.[10] Briti meeskonnad ühinesid 1946. aastal pärast FIFA kutset. Turniirile naasis 1930. aasta meister Uruguay, kes oli boikoteerinud kahte eelmist maailmameistrivõistluse turniiri. Uruguay võitis turniiri otsustava mängu Maracanã staadionil Rio de Janeiros 16. juulil 1950 173 850 (oletatud ka üle 200 000) pealtvaataja ees suure favoriidi Brasiilia vastu 2-1. Arvatavalt oli see suurima pealtvaatajate arvuga mäng jalgpalli ajaloos.[11]
Aastatel 1934–1978 toimunud turniiridel osales igal turniiril 16 võistkonda. Erandiks oli 1938. aasta, kui Austria pärast kvalifitseerumist liideti Saksamaaga, jättes turniirile 15 võistkonda ning 1950. aasta, kui India, Šotimaa ja Türgi loobusid, jättes osalema 13 võistkonda.[12] Enamik osalevatest riikidest olid pärit Euroopast ja Lõuna-Ameerikast, vähesed Põhja-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Okeaaniast. Need võistkonnad tavaliselt Euroopa ja Lõuna-Ameerika võistkondadele konkurentsi ei pakkunud. Kuni 1982. aastani olid ainsad võistkonnad väljastpoolt Euroopat ja Lõuna-Ameerikat, kes esimesest voorust edasi pääsesid: Ameerika Ühendriigid olid poolfinalist 1930. aastal; Kuuba oli veerandfinalist 1938. aastal; Põhja-Korea veerandfinalist 1966. aastal ja Mehhiko veerandfinalist 1970. aastal.
Võistkondade arvu suurendamine
muudaFinaaltruniiril osalejate arvu suurendati 1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel 24 võistkonnani ja seejärel 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel 32 võistkonnani.[12] See võimaldas osaleda rohkematel võistkondadel Aafrikast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Nende regioonid võistkonnad on pärast seda olnud varasemast edukamad, mitmed neist jõudsid veerandfinaali või poolfinaali: Mehhiko oli veerandfinalist 1986. aastal; Kamerun 1990. aastal; Lõuna-Korea saavutas 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel neljanda koha; Senegal koos Ameerika Ühendriikidega olid samal aastal veerandfinalistid; Ghana oli veerandfinalist 2010. aastal; Costa Rica 2014. aastal ning Maroko tuli 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel neljandale kohale. Euroopa ja Lõuna-Ameerika meeskonnad domineerisid jätkuvalt, aastatel 1994, 1998, 2006 ja 2018 olid kõik veerandfinalistid pärit Euroopast või Lõuna-Ameerikast, nagu ka kõigi seni toimunud turniiride finalistid.
2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonivoorudes mängis kakssada võistkonda. 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele üritas kvalifitseeruda rekordarv riike – 204.[13]
2016. aasta oktoobris avaldas FIFA president Gianni Infantino toetust 48 meeskonnaga 2026. aasta maailmameistrivõistlustele. 10. jaanuaril 2017 kinnitas FIFA, et 2026. aasta maailmameistrivõistlustel on 48 finalisti.[14]
Finaalturniiride statistika
muudaPraeguseks on maailmameistrivõistluste finaalmängus osalenud vaid UEFA (Euroopa) ja CONMEBOL-i (Lõuna-Ameerika) konföderatsioonide meeskonnad. Euroopa riigid on võitnud kolmteist tiitlit, Lõuna-Ameerika riigid aga kümme. Ainult kolm meeskonda väljastpoolt neid kahte kontinenti on veel poolfinaali jõudnud: Ameerika Ühendriigid (Põhja-, Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkond) 1930. aastal; Lõuna-Korea (Aasia) 2002. aastal ja Maroko (Aafrika) 2022. aastal. Ainus Okeaania meeskond, kes on finaalturniiril jõudnud alagrupist edasi, on olnud Austraalia 2006. aasta ja ka 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel.
Brasiilia, Argentina, Hispaania ja Saksamaa on ainsad meeskonnad, kes on võitnud väljaspool oma kontinenti toimunud maailmameistrivõistlused. Brasiilia võitis Euroopas (1958), Põhja-Ameerikas (1970 ja 1994) ja Aasias (2002). Argentina võitis maailmameistrivõistlused Põhja-Ameerikas 1986. aastal ja Aasias 2022. aastal. Hispaania võitis Aafrikas 2010. aastal ja Põhja-Ameerikas 2026. 2014. aastal oli Saksamaast esimene Euroopa meeskond, kes on võitnud Ameerikas. Vaid viiel korral on meeskonnad võitnud maailmameistrivõistlusi oma kontinendil. Pikim järjestikune ühe konföderatsiooni meeskondade tiitlivõitude seeria on neli: aastatel 2006, 2010, 2014 ja 2018 tulid maailmameistriks UEFA meeskonnad (vastavalt Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa).
Kaks mängijat jagavad rekordit enim maailmameistrivõistlustel osalemise poolest: Lionel Messi (2006–2026) ja Cristiano Ronaldo (2006–2026) on mänginud enim maailmameistrivõistluste turniire, kumbki kuus korda, kusjuures Ronaldo on esimene ja ainus mängija, kes lõi ka värava igal kuuest turniirist.[15] Kuus mängijat on maailmameistrivõistlustel osalenud 5 korda: Mehhiko jalgpallurid Antonio Carbajal (1950–1966), Rafael Márquez (2002–2018) ja Andrés Guardado (2006–2022); Horvaatia mängija Luka Modrić (2006, 2014–2026) ning sakslased Lothar Matthäus (1982–1998) ja Manuel Neuer (2010–2026). Messi on mänginud enim finaalturniiri mänge, osaledes 34 kohtumises. Brasiilia mängija Djalma Santos (1954–1962) ning Saksamaa koondise mängijad Franz Beckenbauer (1966–1974) ja Philipp Lahm (2006–2014) on ainsad mängijad, kes on valitud kolmedel maailmameistrivõistlustel tähtede võistkonna liikmeks (All-Star Team).[16]
Sakslane Miroslav Klose (2002–2014) oli läbi aegade parim väravakütt maailmameistrivõistlustel 16 väravaga aastani 2026. Ta ületas brasiillase Ronaldo rekordi (15 väravat aastatel 1998–2006) 2014. aasta maailmameistrivõistluste poolfinaalmängus Brasiilia vastu. Sakslane Gerd Müller (1970–1974) oli selles arvestuses kolmandal kohal 14 väravaga. Neljandal kohal olnud mängija, prantslane Just Fontaine, hoiab rekordit maailmameistrivõistluste ühel finaalturniiril löödud väravate arvu poolest: kõik tema 13 väravat löödi 1958. aasta maailmameistrivõistlustel.[17] 2026. aasta maailmameistrivõistlustel tõusid aga eelnimetatustest mööda prantslane Kylian Mbappé (2018–2026) 22 väravaga, edestades argentiinlast Lionel Messit kokkuvõttes ühe väravaga.
2007. aasta novembris teatas FIFA, et kõigile aastatel 1930–1974 maailmameistrivõistlustel võitnud koondiste liikmetele antakse tagasiulatuvalt võitjate medalid. See tegi Brasiilia mängija Pelé ainsaks mängijaks, kes on võitnud kolm maailmameistrivõistluste võitjate medalit (1958, 1962 ja 1970), kuigi ta ei mänginud vigastuse tõttu 1962. aasta meistrivõistluste finaalis.[18] Kaks maailmameistrite medalit on võitnud 20 mängijat. Seitse mängijat on võitnud kõiki kolme värvi maailmameistrivõistluste medaleid (võitja, teise koha ja kolmanda koha medalid). Viis mängijat pärinevad Saksamaa koondisest aastatel 1966–1974: Franz Beckenbauer, Jürgen Grabowski, Horst-Dieter Höttges, Sepp Maier ja Wolfgang Overath, lisaks itaallane Franco Baresi (1982, 1990, 1994) ning kuues sakslane Miroslav Klose (2002–2014), kes võitis neli medalit järjest.[19]
Brasiillane Mário Zagallo, sakslane Franz Beckenbauer ja prantslane Didier Deschamps on ainsad, kes on võitnud maailmameistrivõistlused nii mängija kui ka peatreenerina. Zagallo võitis mängijana aastatel 1958 ja 1962 ning peatreenerina 1970. aastal.[20] Beckenbauer võitis kaptenina 1974. aastal ja peatreenerina 1990. aastal.[21] ning Deschamps kordas saavutust 2018. aastal, olles võitnud kaptenina 1998. aastal.[22] Itaalia peatreener Vittorio Pozzo on ainus peatreener, kes on võitnud kaks maailmameistrivõistluste tiitlit (1934 ja 1938).[23] Kõik maailmameistrivõistlustel võitnud koondiste peatreenerid olid pärit riigist, mille meeskonna nad võidule viisid.
Riikide koondistest on Brasiilia on osalenud enim MM-idel (23 korda), pidanud enim finaalturniiride mänge (119), on saavutanud enim võite (79) ja löönud enim väravaid (247). Saksamaa meeskond on pidanud 116 mängu ning osalenud enim finaalides (8), poolfinaalides (13) ja veerandfinaalides (16).[24] Need kaks meeskonda on MM-il omavahel mänginud kaks korda, 2002. aasta finaalis (Brasiilia võit 2-0) ja 2014. aasta poolfinaalis (Saksamaa võit 7-1).
Nelja parema hulka jõudnud meeskonnad
muudaSeisuga 22. juuni 2026.
| Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | 4. koht |
|---|---|---|---|---|
| Brasiilia | 5 (1958, 1962, 1970, 1994, 2002) | 2 (1950K, 1998) | 2 (1938, 1978) | 2 (1974, 2014K) |
 Saksa FV, Saksamaa | 4 (1954, 1974K, 1990, 2014) | 4 (1966, 1982, 1986, 2002) | 4 (1934, 1970, 2006K, 2010) | 1 (1958) |
 Itaalia | 4 (1934K, 1938, 1982, 2006) | 2 (1970, 1994) | 1 (1990K) | 1 (1978) |
 Argentina | 3 (1978K, 1986, 2022) | 4 (1930, 1990, 2014, 2026) | ||
 Prantsusmaa | 2 (1998K, 2018) | 2 (2006, 2022) | 2 (1958, 1986) | 2 (1982, 2026) |
 Uruguay | 2 (1930K, 1950) | 3 (1954, 1970, 2010) | ||
| Hispaania | 2 (2010, 2026) | 1 (1950) | ||
 Inglismaa | 1 (1966K) | 1 (2026) | 2 (1990, 2018) | |
 Holland | 3 (1974, 1978, 2010) | 1 (2014) | 1 (1998) | |
 Ungari | 2 (1938, 1954) | |||
 Tšehhoslovakkia, Tšehhi Vabariik | 2 (1934, 1962) | |||
 Rootsi | 1 (1958K) | 2 (1950, 1994) | 1 (1938) | |
 Horvaatia | 1 (2018) | 2 (1998, 2022) | ||
 Poola | 2 (1974, 1982) | |||
 Austria | 1 (1954) | |||
 Portugal | 1 (1966) | 1 (2006) | ||
 Belgia | 1 (2018) | 1 (1986) | ||
 Ameerika Ühendriigid | 1 (1930) | |||
 Tšiili | 1 (1962) | |||
 Türgi | 1 (2002) | |||
 Jugoslaavia, Serbia | 2 (1930, 1962) | |||
 NSV Liit, Venemaa | 1 (1966) | |||
 Bulgaaria | 1 (1992) | |||
 Lõuna-Korea | 1 (2002K) | |||
 Maroko | 1 (2022) |
K - korraldajariik
Edukamad väravalööjad
muudaSeisuga 20. juuli 2026.
| Koht | Mängija | Väravate arv | Mängude arv | Väravaid mängu kohta |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Kylian Mbappé | 22 | 22 | 1,0 |
| 2. | Lionel Messi | 21 | 34 | 0,62 |
| 3. | Miroslav Klose | 16 | 24 | 0,67 |
| 4. | Ronaldo | 15 | 19 | 0,79 |
| 5. | Gerd Müller | 14 | 13 | 1,08 |
| Harry Kane | 14 | 18 | 0,78 | |
| 7. | Just Fontaine | 13 | 6 | 2,17 |
| 8. | Pele | 12 | 14 | 0,86 |
| 9. | Sándor Kocsis | 11 | 5 | 2,2 |
| Jürgen Klinsmann | 11 | 17 | 0,65 | |
| Cristiano Ronaldo | 11 | 27 | 0,41 | |
| 12. | Helmut Rahn | 10 | 10 | 1,0 |
| Gabriel Batistuta | 10 | 12 | 0,83 | |
| Gary Lineker | 10 | 12 | 0,83 | |
 Teófilo Cubillas | 10 | 13 | 0,77 | |
| Thomas Müller | 10 | 19 | 0,53 | |
| Grzegorz Lato | 10 | 20 | 0,5 |
9 väravat on löönud üksteist mängijat.
Maailmameistri karikas
muudaAastatel 1930–1970 anti Jules Rimet' karikas maailmameistrivõistluste võitjameeskonnale. Algselt kandis ta lihtsalt Maailma karika nime, kuid 1946. aastal nimetati see ümber FIFA presidendi Jules Rimet' järgi, kes oli esimese turniiri algataja. 35 sentimeetri kõrgune ning 3,8 kilogrammi raskune autasu kujutas võidujumalanna Niket, selle disainis Abel Lafleur. 1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel saavutas Brasiilia finaalturniiride kolmanda võidu ning statuudi kohaselt andis see võistkonnale õiguse karikas jäädavalt endale jätta. Trofee varastati aga 1983. aastal ja seda pole kunagi leitud (arvatavasti sulatati üles).[25]
1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks tellis FIFA uue karika, mida tuntakse FIFA Maailmameistrivõistluste karika nime all (FIFA World Cup Trophy). Seitsmest riigist pärit FIFA eksperdid hindasid 53 esitatud mudelit ja valisid lõpuks Itaalia skulptori Silvio Gazzaniga töö. Uus trofee on 36,5 cm (14,2 tolli) kõrge, valmistatud 18 karaadisest kullast (proov 750) ja kaalub 6,175 kg (13,6 naela).[26] Karika alumisele küljele on graveeritud iga FIFA maailmameistrivõistluste võitja nimi alates 1974. aastast. Maailmameistrivõistluste võitjad hoiavad karikat oma käes ainult kuni finaalijärgse tseremoonia lõpuni. Seejärel antakse neile üle originaali kullatud koopia.[27]
Kolme parema jalgpallimeeskonna liikmed (mängijad, treenerid ja mänedžerid) saavad medalid maailmameistrivõistluste karika sümboolikaga: võitja (kuld), teise koha (hõbe) ja kolmanda koha (pronks) medalid. Kuni 1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteni anti medaleid ainult üheteistkümnele mängijale, kes olid väljakul finaali ning kolmandale kohale peetud mängu lõpus. 2007. aasta novembris teatas FIFA, et kõigile aastatel 1930–1974 maailmameistriks tulnud koondiste liikmetele antakse tagasiulatuvalt võitjate medalid.[28]
Tulemused
muuda
- pen.: penaltiseeria tulemus
- ↑ 1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.[29]
- ↑ 1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata Anšluss), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.
- 1 2 1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;[30] võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.[31]
- ↑ Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.[32]
Medaliriigid
muuda
| Jrk-nr | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Brasiilia | 5 | 2 | 2 |
| 2. | Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga) | 4 | 4 | 4 |
| 3. | Itaalia | 4 | 2 | 1 |
| 4. | Argentina | 3 | 4 | 0 |
| 5. | Prantsusmaa | 2 | 2 | 2 |
| 6. | Uruguay | 2 | 0 | 0 |
| 7. | Inglismaa | 1 | 0 | 1 |
| 7. | Hispaania | 2 | 0 | 0 |
| 9. | Holland | 0 | 3 | 1 |
| 10. | Tšehhoslovakkia | 0 | 2 | 0 |
| 10. | Ungari | 0 | 2 | 0 |
| 12. | Rootsi | 0 | 1 | 2 |
| 13. | Horvaatia | 0 | 1 | 2 |
| 14. | Poola | 0 | 0 | 2 |
| 15. | Tšiili | 0 | 0 | 1 |
| 15. | Austria | 0 | 0 | 1 |
| 15. | Portugal | 0 | 0 | 1 |
| 15. | Türgi | 0 | 0 | 1 |
| 15. | USA | 0 | 0 | 1 |
| 15. | Belgia | 0 | 0 | 1 |
Auhinnad
muuda- Golden Ball – turniiri parim jalgpallur meedia hääletuse põhjal
- Golden Boot – turniiri resultatiivsem jalgpallur
- Golden Glove Award – turniiri parim väravavaht
- Parim noormängija
- FIFA Fair Play Trophy
Viited
muuda- ↑ Broadcast and audience summary. 2018 FIFA World Cup Russia.
- ↑ One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.
- ↑ The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.
- ↑ History of FIFA - More associations follow. FIFA.com.
- ↑ Uruguay 1930. Four Four Two.
- ↑ History of FIFA - The first FIFA World Cup.
- ↑ FIFA World Cup Origin" (PDF) FIFA. Archived from the original (PDF) on 15 June 2010
- ↑ The World Cup's 1st goal scorer CBC. Archived from the original on 2 April 2015
- ↑ How Brazil Saved The World Cup In The Aftermath Of World War II NPR. Archived from the original on 21 September 2015
- ↑ Scotland and the 1950 World Cup BBC. Archived from the original on 16 December 2008.
- ↑ Uruguay's 1950 World Cup triumph a testament to the spirit of garra CNN. 4 July 2010.
- 1 2 Glanville, Brian (2005). The Story of the World Cup. Faber
- ↑ Record number of 204 teams enter preliminary competition FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Archived from the original on 19 April 2014
- ↑ Ab 2026: 48 Teams – Fifa vergrößert die WM Der Spiegel (in German). SPIEGEL ONLINE. 10 January 2017
- ↑ Ranking 10 stars who could be at their last World Cup BBC Sport. Retrieved 2 July 2026.
- ↑ Brazil's twice World Cup winner Djalma Santos dies at 84 Reuters. Archived from the original on 24 September 2015.
- ↑ Goal machine was Just superb BBC Sport. 4 April 2002.
- ↑ Pele, King of Futbol ESPN. Archived from the original on 16 December 2008
- ↑ Brazil, Germany & Every World Cup Winner from 1930 to 2014". Goal. 13 May 2018
- ↑ No Alternative to Victory for National Coach : 150 Million Brazilians Keep Heat on Zagalo International Herald Tribune. Archived from the original on 26 February 2008
- ↑ World Cup Legends – Franz Beckenbauer ESPNSoccernet.com. ESPN. Archived from the original on 19 November 2009
- ↑ World Cup 2018: Didier Deschamps redeemed as France win final for the ages Sporting News. Archived from the original on 22 July 2018
- ↑ 1938 World Cup: Italy repeats as champions CBC. 21 November 2009
- ↑ World Football – All time table World Football. Archived from the original on 9 June 2022
- ↑ Jules Rimet Cup FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association
- ↑ FIFA World Cup Trophy FIFA.com. 24 June 2018
- ↑ FIFA World Cup Trophy FIFA.com. 24 June 2018
- ↑ 122 forgotten heroes get World Cup medals ESPNSoccernet.com. ESPN. 25 November 2007
- ↑ "1930 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2018. Vaadatud 5. märts 2009.
- ↑ "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 5. märts 2009.
- ↑ "FIFA World Cup Finals since 1930" (PDF). FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2019. Vaadatud 5. märts 2009.
- ↑ "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 15. august 2011.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jalgpalli maailmameistrivõistlused |