Hormuzi väin

Asukoht Iraanist lõunas

Hormuzi väin (araabia keeles: مَضيق هُرمُز Maḍīq Hurmuz) ühendab Pärsia ja Omaani lahte ning eraldab Araabia poolsaart Iraanist.

Kirjeldus

Väina lõunarannikul asub Musandami poolsaar, mida jagavad Araabia Ühendemiraadid ja Musandami kubernerkond, mis on Omaani riigi enklaav. Väina põhjarannik kuulub Iraanile. Väina pikkus on umbes 90 meremiili (167 km), laius varieerub 52 (96 km) ja 21 meremiili (39 km) vahel. Suurim sügavus umbes 100 meetrit.

Läbi väina kulgeva laevatee laius kummaski suunas on vaid kaks miili, mida eraldab omakorda kahe miili laiune puhvervöönd.^[1] Väin on strateegiliselt ülioluline transporditee, mida läbib umbes 20% maailmas toodetavast naftast. Aastatel 2009–2011 oli nafta transiit läbi väina 15,5–17 miljonit barrelit päevas (bbl/d).^[1]

Ajaloost

Aprillis 1959 muutis Iraan väina õiguslikku staatust, laiendades oma territoriaalmerd 22 kilomeetrini ja teatades, et tunnustab vaid tsiviilotstarbelisi vedusid läbi oma territoriaalvete. Juulis 1972 laiendas Omaan samuti oma territoriaalmerd 22 km laiuseni.^[2] Nii oli Hormuzi väin kitsaim koht 1970. aastate alguses jäänud kogu laiuses Iraani ja Omaani territoriaalvetesse. Väina läbivad laevad liiguvad seal praegu Rahvusvahelise mereõiguse 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel.^[3] Kuigi kõik riigid ei ole konventsiooni ratifitseerinud, aktsepteerib enamik riike, sealhulgas USA, neid navigatsioonieeskirju, mis on konventsiooniga reguleeritud.

Hormuzi väina sulgemisest

Millennium Challenge 2002 oli suur sõjaline õppus, mille viisid USA relvajõud läbi 2002. aastal. See simuleeris ühe riigi (tõenäoliselt Iraani) katset väina sulgeda. Eeldused ja tulemused olid vastuolulised. Iraani strateegia simulatsioon osutus edukamaks USA relvajõudude tegevusest.^[4]

2008. aasta artiklis ajakirjas International Security väideti, et Iraan võib väina sulgeda või liiklust kuu aega takistada ning USA katse see taasavada eskaleeriks tõenäoliselt konflikti.^[5]

Iraani merevägi viis 2011. aasta detsembris läbi kümnepäevase õppuse väina rahvusvahelistes vetes. Iraani kontradmiral Habibollah Sayyari teatas, et väina õppuse ajal ei suleta. Iraani väed suudaksid seda hõlpsasti teha, kuid selline otsus tuleb langetada poliitilisel tasandil.^[6] Pentagoni pressiesindaja kapten John Kirby teatas selle peale: "Püüdlused pingeid selles maailma osas suurendada on kasutud ja kahjulikud. Meie omalt poolt oleme kindlad, et meil on piirkonnas piisavalt võimekust, et täita oma lubadusi oma sõprade ja partnerite ning rahvusvahelise üldsuse ees."

Türgi mereõiguse uurija Nilufer Orali jõudis 2012. aasta mais avaldatud artiklis järeldusele, et nii 1994. aastal jõustunud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kui ka 1958. aasta avamere konventsiooni rikutakse, kui Iraan täidab oma ähvarduse blokeerida laevade (näiteks naftatankerite) läbisõitu väinast ning et läbisõit ei ole õiguslikult seotud majandussanktsioonide kehtestamisega. Artiklis kinnitatakse lisaks, et rannikuriik võib takistada "transiiti või peatusteta rahumeelset läbisõitu" ainult siis, kui: 1) läbisõidu ajal ähvardatakse või tegelikult kasutatakse jõudu väinaga piirneva riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu; või 2) laev rikub muul viisil ÜRO põhikirjas sätestatud rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.^[7]

2026. aasta veebruari seisuga olid ÜRO mereõiguse konventsiooniga liitunud 157 suveräänset riiki, sealhulgas Euroopa Liit ja kõik suurriigid peale Ameerika Ühendriikide, kes ei ole lepingut ratifitseerinud.

Sündmusi piirkonnas

1984

Iraani-Iraagi sõja nn tankerisõja etapp algas, kui Iraak ründas 1984. aasta alguses naftaterminale ja naftatankereid Iraanile kuuluval Kharki saarel Pärsia lahes. Saddam Husseini eesmärk oli muu hulgas provotseerida iraanlasi kättemaksu sooritama äärmuslike meetmetega, nagu Hormuzi väina sulgemine mereliiklusele, et tuua sellega kaasa Ameerika Ühendriikide sekkumise.^[8]

1988

3. juulil 1988 tulistas USA laevastiku alus USS Vincennes väina kohal maa-õhk tüüpi raketiga alla Iraani reisilennuki, mis lendas Teheranist Dubaisse, kui see liikus oma tavapärasel marsruudil üle Iraani territoriaalvete Pärsia lahes. Kõik pardal viibinud 290 inimest hukkusid. Selle õnnetuse täpsed asjaolud on siiani ebaselged.

2008

29. juunil 2008 ütles üks Iraani revolutsioonilise kaardiväe komandör, et kui kas Iisrael või Ameerika Ühendriigid ründavad Iraani, sulgeb Iraan Hormuzi väina, et naftaturgudel kaos tekitada. Sellele järgnesid Iraani naftaministri ja teiste valitsusametnike ähvardused, et rünnak Iraani vastu tooks kaasa segaduse maailma naftatarnetes. Bahreinis paikneva paikneva USA 5. laevastiku ülem admiral Kevin Cosgriff aga hoiatas, et sellist Iraani tegevust peetakse sõjategevuseks ning USA ei luba Iraanil takistada ligi kolmandikku maailma gaasi- ja naftatarnetest, mis toimuvad läbi väina.^[9]

2008. aasta juuli viimasel nädalal viis USA läbi Iraani ranniku lähedal asuvates madalates vetes ühisõppusi võimalikuks sõjategevuseks, millest võttis osa üle 40 USA ja liitlaslaeva.^[10]

2018

2018. aasta juulis ähvardas Iraan taas väina sulgeda, viidates kehtestatud sanktsioonidele pärast seda, kui USA loobus aasta alguses Iraani tuumaleppest. 2018. aasta augustis katsetas Iraan esimest korda piirkonnas ballistilist raketti, mis lendas üle Hormuzi väina Iraani kõrbealadele.^[11]

2025

14. juunil 2025. aastal ähvardas Iraan sulgeda või blokeerida Hormuzi väina vastuseks Iisraeli rünnakutele, mis olid suunatud tema sõjalise ja tuumaalase infrastruktuuri vastu. Financial Times teatas, et selline tegevus võib põhjustada naftahinna tõusu, jõudes võib-olla tasemele 100–150 eurot barreli eest. See põhjustaks tõenäoliselt ülemaailmset inflatsiooni ja aitaks kaasa majanduslangusele.^[12]

2026

Märtsi alguses 2026 sulges Iraan väina pärast Iisraeli-USA õhurünnakute algust ja ajatolla ‘Alī Khāmene'ī hukkumist.^[13] Islami revolutsiooniline kaardivägi teatas ametlikult 2. märtsil, et Hormuzi väin on suletud ja kõik väina sisenevad laevad tuleb põlema panna.^[14] Väina läbiv laevaliiklus sisuliselt peatus.

11. märtsil tabas Iraani rünnak Hormuzi väinas kolme kaubalaeva. Lisaks teatati ka, et Iraan on alustanud Hormuzi väinas miinide veeskamist, et peatada täielikult nafta ja veeldatud maagaasi läbivedu. USA relvajõu teatasid seejärel, et Iraani miiniveeskajad hävitati.^[15]

Viited

1 2 The Strait of Hormuz is the world's most important oil transit chokepoint. U.S. Energy Information Administration, 4 January 2012
↑ Accession to the U.N. Convention on the Law of the Sea Is Unnecessary to Secure U.S. Navigational Rights and Freedoms. The Heritage Foundation. Archived from the original on 17 May 2021
↑ Strait of Hormuz". The Encyclopedia of Earth
↑ How Iran could beat up on America's superior military Christian Science Monitor. Archived from the original on 17 February 2012
↑ Closing Time: Assessing the Iranian Threat to the Strait of Hormuz Archived 21 August 2008 at the Wayback Machine
↑ Iranian navy begins exercise in waters near strategic oil route China Daily. 26 December 2011.
↑ Transit Passage Rights in the Strait of Hormuz and Iran’s Threats to Block the Passage of Oil Tankers American Society of International Law. Archived from the original on 5 October 2016
↑ The Iran–Iraq War 1980–1988. Osprey Publishing. ISBN 978-1-84176-371-2
↑ U.S. Navy Commander Warns Iran: Don't Try Closing Gulf Oil Passageway. Fox News, 2 July 2008
↑ Three major US naval strike forces due this week in Persian Gulf. Debkafile, 11 August 2008
↑ Iran test-fires ballistic missile for first time in 2018, officials say. FoxNews, Archived from the original on 12 August 2018
↑ Oil surges after Israel’s attack on Iran, risking ‘stagflationary shock’ – as it happened. The Guardian. ISSN 0261-3077. Retrieved 15 June 2025
↑ "Iran's revolutionary guards tell ships passage through Strait of Hormuz 'not allowed', EU naval mission official says". Reuters. Vaadatud 7. märtsil 2026.
↑ Iran says will attack any ship trying to pass through Strait of Hormuz Al Jazeera. Archived from the original on 9 March 2026
↑ Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud Delfi, 11. märts 2026

[horm-1] 1 2 The Strait of Hormuz is the world's most important oil transit chokepoint. U.S. Energy Information Administration, 4 January 2012

[2] Accession to the U.N. Convention on the Law of the Sea Is Unnecessary to Secure U.S. Navigational Rights and Freedoms. The Heritage Foundation. Archived from the original on 17 May 2021

[3] Strait of Hormuz". The Encyclopedia of Earth

[4] How Iran could beat up on America's superior military Christian Science Monitor. Archived from the original on 17 February 2012

[5] Closing Time: Assessing the Iranian Threat to the Strait of Hormuz Archived 21 August 2008 at the Wayback Machine

[6] Iranian navy begins exercise in waters near strategic oil route China Daily. 26 December 2011.

[7] Transit Passage Rights in the Strait of Hormuz and Iran’s Threats to Block the Passage of Oil Tankers American Society of International Law. Archived from the original on 5 October 2016

[8] The Iran–Iraq War 1980–1988. Osprey Publishing. ISBN 978-1-84176-371-2

[9] U.S. Navy Commander Warns Iran: Don't Try Closing Gulf Oil Passageway. Fox News, 2 July 2008

[10] Three major US naval strike forces due this week in Persian Gulf. Debkafile, 11 August 2008

[11] Iran test-fires ballistic missile for first time in 2018, officials say. FoxNews, Archived from the original on 12 August 2018

[12] Oil surges after Israel’s attack on Iran, risking ‘stagflationary shock’ – as it happened. The Guardian. ISSN 0261-3077. Retrieved 15 June 2025

[Allowed-13] "Iran's revolutionary guards tell ships passage through Strait of Hormuz 'not allowed', EU naval mission official says". Reuters. Vaadatud 7. märtsil 2026.

[14] Iran says will attack any ship trying to pass through Strait of Hormuz Al Jazeera. Archived from the original on 9 March 2026

[15] Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud Delfi, 11. märts 2026

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]