Mine sisu juurde

Šotimaa

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Suurbritannia ajaloolisest osast; endisaegse riigi kohta vaata artiklit Šotimaa kuningriik.
Šotimaa
inglise Scotland
gaeli Alba
šoti Scotland
Pindala: 78 772 km²
Elanikke: 5 404 700 (2016) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 68,6 in/km²
Pealinn: Edinburgh
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal

Šotimaa (šoti keeles: Scotland; gaeli keeles: Alba) on Suurbritannia koosseisu kuuluv autonoomne maa, mis hõlmab Suurbritannia saare põhjaosa ning seda ümbritsevaid saari. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid. Pealinn on Edinburgh, samal ajal kui Glasgow on riigi suurim ja rahvarohkeim linn. 2025. aastal oli rahvaarv umbes 5,5 miljonit.[1] Šotimaa piirneb lõunas Inglismaaga, põhjas ja läänes Atlandi ookeaniga, idas Põhjamerega ning edelas Iiri merega. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km, piir kulgeb mööda Tweedi jõge. Šoti parlamendis esindab 129 liiget 73 valimisringkonda.[2] Šoti valitsus on detsentraliseeritud valitsuse täidesaatev organ, mida juhib esimene minister (First Minister), kes juhatab valitsuskabineti tööd ning vastutab valitsuse poliitika ja rahvusvahelise suhtluse eest.[3][4]

Šotimaa kuningriik kujunes suveräänse riigina 9. sajandil. Iseseisvust Inglismaast aitas säilitada liit Prantsusmaaga. 1603. aastal sai James VI ja I Inglismaa ja Iirimaa troonide pärijaks, moodustades kolme kuningriigi personaaluniooni. 1. mail 1707 ühinesid Šotimaa ja Inglismaa, moodustades uue Suurbritannia kuningriigi ning Šotimaa parlament liideti Suurbritannia parlamendiga. 1999. aastal Šoti parlament taastati ning sellele anti ulatuslikud volitused paljudes sisepoliitika valdkondades. Šotimaal on oma eraldiseisev õigussüsteem, haridussüsteem ja usulooline taust, mis kõik on aidanud säilitada šoti ühiskonda, kultuuri ja rahvuslikku identiteeti.

Šotimaa enim räägitavad keeled on šoti inglise keel ja šoti keel ning nende vahel esineb murdekontiinum. Gaeli keele kõnelejaid leidub kogu Šotimaal, kuid emakeelena räägitakse seda peamiselt Hebriididel. Tänapäeval moodustavad gaeli keele kõnelejad vähem kui 2% kogu elanikkonnast, kuigi riigi toetatud taaselustamispüüdlused on suurendanud teise keelena kõnelejate hulka.[5][6]

Šotimaa mandriosa jaguneb üldjoontes kolmeks piirkonnaks: Põhja-Šoti mägismaa, mägine piirkond põhjas ja loodes; Lowlands ehk madalik, tasasem piirkond riigi keskosas ning Lõuna-Šoti mägismaa, künklik piirkond lõunapiiri ääres. Põhja-Šoti mägismaa on Briti saarte kõige mägisem piirkond ning seal asub Suurbritannia kõrgeim mäetipp Ben Nevis, mille kõrgus on 1345 m.[7]

Sümbolid

[muuda | muuda lähteteksti]

Šotimaa rahvuslill on karuohakas[8] ja rahvusloom ükssarvik.[9]

Šotimaa kaitsepühak on apostel Andreas. Šotimaa lipul on Andrease rist.

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia ja ühtlasi Briti saarte kõrgeim tipp Ben Nevis (1343 m).

Suurimad järved on Loch Lomond ja Loch Ness.

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad linnad on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling.

Šoti päritolu inimesi elab väljaspool Šotimaad palju rohkem kui Šotimaal. 9,2 miljonit USA elanikku väidab end olevat vähemalt osaliselt šoti päritolu. Šoti päritolu kanadalasi on Kanada rahvaloenduse andmeil 4,7 miljonit. Viiendik Uus-Meremaale asunud inimestest pärineb Šotimaalt.

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Šotimaa majandus on tihedalt seotud Euroopa Liiduga.

Kuni 1970ndateni domineeris Šotimaa majanduses rasketööstus, mida vedasid laevaehitus Glasgow's, kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Põhjamerest kaevandati naftat.

Alates 1970ndatest on Šotimaal tugevalt arenenud kolmanda sektori majandus: turism ja pangandus. Edinburgh on Euroopa suuruselt kuues rahanduskeskus Londoni, Pariisi, Maini-äärse Frankfurdi, Zürichi ja Amsterdami järel.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Šotimaa asustati 3. aastatuhandel eKr. 1. aastatuhandel eKr asusid sinna keldi hõimude hulka kuuluvad piktid. 82. aastal tungisid Šotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 82–186 pKr oli Lõuna-Šotimaa (Kaledoonia) roomlaste võimu all. Et kaitsta end iseseisvaks jäänud piktide eest, rajasid roomlased 122–128 Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse valli. 142–144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhja poole jäänud ala nimetati Kaledooniaks.

5.–6. sajandil tuli Šotimaale Iirimaalt keldi hõim skotid (nendelt Šotimaa nimi), Lõuna-Šotimaale osa Inglismaalt tõrjutud britte ja angleid. 6. sajandi II poolel võtsid šotlased vastu ristiusu.

 Pikemalt artiklis Šotimaa kuningriik

843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla, Alba kuningriiki. 1296. aastal anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II.

Aastal 1603 päris Šotimaa kuningas James VI Inglismaa trooni ja kolis Londonisse, kus hakkas valitsema James I nime all. Sellega tekkis Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon. 1. mail 1707 ühinesidki Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik Suurbritannia kuningriigiks. Šotimaal säilis eraldi õigusruum.

18. sajandil ja 19. sajandi alguses tärkas ja õitses Šotimaal ratsionalistlik ning humanistlik periood, mida kutsutakse šoti valgustusajastuks. See pani aluse pöördelisele tööstusrevolutsioonile.

1999. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. Šotimaa Rahvuspartei pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. 2014. aastal korraldati selle üle rahvahääletus. 55,3% hääletanutest soovis siiski jääda Suurbritannia koosseisu.

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Sean Connery kildis

Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt. Šoti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest džiig.

Šotimaa vanim ülikool on 1410.–1413. aasta vahel asutatud Saint Andrewsi ülikool, suurimad on Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool.

Šotimaa rahvusluuletaja on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on šotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks.

Tuntud šoti näitlejad on Sean Connery, Ewan McGregor ja Deborah Kerr.

Šotimaalt on pärit paljud pop- ja rokkmuusika ansamblid, kellest mõned tuntumad on Travis, Wet Wet Wet, Belle and Sebastian, Texas ja Simple Minds. Gaelikeelset rokkmuusikat on viljelenud Runrig. Laialt tuntud on ka laulja Annie Lennox.

Sport

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui võrrelda Šotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas, siis Šotimaa jaoks on sport eriti tähtis. Šotimaa kuulub paljude spordialade katusorganisatsioonidesse iseseisvalt, mitte Suurbritannia kaudu, ning osaleb rahvusvahelistel võistlustel oma võistkonnaga. Niisuguste spordialade hulka kuuluvad näiteks jalgpall, ragbi ja kriket. Olümpiamängudel osalevad Šotimaa sportlased siiski eranditult Suurbritannia võistkonna koosseisus.

Rahvaste Ühenduse mängud on toimunud Šotimaal 1970., 1986. ja 2014. aastal – seal võistleb Šotimaa oma võistkonnaga.

Šotimaa jalgpallikoondis on asutatud 1872. aastal ja see on maailmas vanuselt teine jalgpallikoondis Inglismaa järel. Jalgpalli maailmameistrivõistlustele on Šotimaa pääsenud koguni kaheksa korda ja Euroopa meistrivõistlustele kaks korda, kuid pole kordagi alagrupist edasi saanud.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Šotimaa haldusjaotuse skeem

Šotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks ehk regiooniks (council area).

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Mid-2025 population estimates". National Records of Scotland. Vaadatud 20. augustil 2026.
  2. ↑ "Constituencies". Scottish Parliament. Vaadatud 20. augustil 2026.
  3. ↑ "What is the role of Scotland's First Minister?". BBC Bitesize. Vaadatud 20. augustil 2026.
  4. ↑ "First Minister". Scottish Goverment. Vaadatud 20. augustil 2026.
  5. ↑ "New Gaelic Speakers in Nova Scotia and Scotland: A Q&A with Stuart Dunmore". Edinburgh University Press. Vaadatud 20. augustil 2026.
  6. ↑ "Saving a language is one thing, but I'm saddened by Scotland going Gaelic". The Guardian. Vaadatud 20. augustil 2026.
  7. ↑ "Experiencing Ben Nevis". Visit Scotland. Vaadatud 20. augustil 2026.
  8. ↑ "Symbols of Scotland – Index". Kasutatud 23. aprill 2015
  9. ↑ "Scottish fact of the week: Scotland's official animal, the Unicorn". Kasutatud 23. aprill 2015

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Šotimaa&oldid=7238916"