Siklased

"Sikk" suunab siia. Looma kohta vaata artiklit Sokk (loom). Perekonnanime kohta vaata artiklit Sikk (perekonnanimi).

Siklased
Muskussikk
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Mardikalised Coleoptera
Sugukond	Siklased Cerambycidae

Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Üldnimetusena nimetatakse selle sugukonna esindajat sikuks.

Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud – nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.

Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.

Eestis on puidus elavaid siklasi leitud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanades puitehitistes, eriti mereäärsetel aladel, elab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsades on tavalised haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppude vahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmikku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk.

Juuresikk (Lamia textor).

Eesti siklased

• Acanthocinus aedilis (Linnaeus, 1758) – harilik käätsusikk
• Acanthocinus griseus (Fabricius, 1792) – väike-käätsusikk
• Acanthoderes clavipes (Schrank, 1781) – pugalsikk
• Acmaeops collaris (Linnaeus, 1758) – kaelussikk
• Acmaeops marginata (Fabricius, 1781) – ääris-jässaksikk
• Acmaeops pratensis (Laicharting, 1784) – triip-jässaksikk
• Acmaeops septentrionis (Thomson, 1866) – alpi-jässaksikk
• Agapanthia villosoviridescens (Degeer, 1775) – ohakasikk
• Alosterna tabacicolor (Degeer, 1775) – vahtrasikk
• Anaglyptus mysticus (Linnaeus, 1758) – saatürsikk
• Anaesthetis testacea (Fabricius, 1781)
• Anoplodera livida (Fabricius, 1777) – väike-õiesikk
• Anoplodera maculicornis (Degeer, 1775) – kirisarv-õiesikk
• Anoplodera reyi (Heyden, 1889) – taiga-õiesikk
• Anoplodera rubra (Linnaeus, 1758) – suur-õiesikk
• Anoplodera sanguinolenta (Linnaeus, 1761) – verev-õiesikk
• Anoplodera sexguttata (Fabricius, 1775) – kirju-õiesikk
• Anoplodera variicornis (Dalman, 1817)
• Anoplodera virens (Linnaeus, 1758) – rohekas õiesikk
• Arhopalus rusticus (Linnaeus, 1758) – harilik kännusikk
• Arhopalus tristis (Fabricius, 1787) – tume-kännusikk
• Aromia moschata (Linnaeus, 1758) – muskussikk
• Asemum striatum (Linnaeus, 1758) – sooniksikk
• Brachyta interrogationis (Linnaeus, 1758) – viiulsikk
• Callidium aeneum (Degeer, 1775) – rohekas lapiksikk
• Callidium coriaceum Paykull, 1800 – pronksjas lapiksikk
• Callidium violaceum (Linnaeus, 1758) – sinisikk
• Chlorophorus herbstii (Brahm, 1790)
• Clytus arietis (Linnaeus, 1758) – tamme-kirisikk
• Cortodera femorata (Fabricius, 1787) – põlviksikk
• Cyrtoclytus capra (Germar, 1824)
• Evodinus borealis (Gyllenhal, 1827)
• Exocentrus lusitanus (Linnaeus, 1767) – kidasikk
• Gaurotes virginea (Linnaeus, 1758) – sini-õiesikk
• Grammoptera erythropus ssp. ingrica Baeckmann, 1902
• Grammoptera ruficornis (Fabricius, 1781) – udesikk
• Hylotrupes bajulus (Linnaeus, 1758) – majasikk
• Judolia sexmaculata (Linnaeus, 1758) – laiksikk
• Lamia textor (Linnaeus, 1758) – juuresikk
• Leiopus nebulosus (Linnaeus, 1758) – hall-varjusikk
• Leiopus punctulatus (Paykull, 1800) – must-varjusikk
• Leptura aethiops Poda, 1761 – must-kiitsaksikk
• Leptura bifasciata Müller, 1776
• Leptura maculata Poda, 1761 – lõuna-kiitsaksikk
• Leptura melanura Linnaeus, 1758 – väike-kiitsaksikk
• Leptura mimica Bates, 1884 – kaarvööt-kiitsaksikk
• Leptura nigra Linnaeus, 1758 – punakõht-kiitsaksikk
• Leptura nigripes Degeer, 1775 – ruuge kiitsaksikk
• Leptura pubescens Fabricius, 1787 – ehmes-kiitsaksikk
• Leptura quadrifasciata Linnaeus, 1758 – harilik-kiitsaksikk
• Leptura thoracica Creutzer, 1799
• Menesia bipunctata (Zoubkoff, 1829)
• Molorchus minor (Linnaeus, 1758) – sääsksikk
• Molorchus umbellatarum (Schreber, 1759)
• Monochamus galloprovincialis (Olivier, 1795) – männi-puidusikk
• Monochamus sutor (Linnaeus, 1758) – kuuse-puidusikk
• Monochamus urussovii (Fischer v* Waldheim, 1806) – suur-puidusikk
• Necydalis major Linnaeus, 1758 – vaablassikk
• Nothorhina punctata (Fabricius, 1798)
• Oberea oculata (Linnaeus, 1758) – silmiksikk
• Oberea pupillata (Gyllenhal, 1817)
• Obrium brunneum (Fabricius, 1792)
• Obrium cantharinum (Linnaeus, 1767)
• Oplosia fennica (Paykull, 1800) – soomesikk
• Oxymirus cursor (Linnaeus, 1758) – uitsikk
• Pachyta lamed (Linnaeus, 1758)
• Pachyta quadrimaculata (Linnaeus, 1758) – tuisusikk
• Phymatodes testaceus (Linnaeus, 1758) – tammesikk
• Phytoecia cylindrica (Linnaeus, 1758)
• Phytoecia nigricornis (Fabricius, 1781)
• Plagionotus detritus (Linnaeus, 1758)
• Poecilium alni (Linnaeus, 1767)
• Pogonocherus decoratus Fairmaire, 1855 – hall-oksasikk
• Pogonocherus fasciculatus (Degeer, 1775) – harilik oksasikk
• Pogonocherus hispidulus (Piller & Mitterpacher, 1781) – marmor-oksasikk
• Pogonocherus hispidus (Linnaeus, 1758) – hark-oksasikk
• Prionus coriarius (Linnaeus, 1758) – nahksikk
• Rhagium bifasciatum Fabricius, 1775
• Rhagium inquisitor (Linnaeus, 1758) – okaspuu-kooresikk
• Rhagium mordax (Degeer, 1775) – lehtpuu-kooresikk
• Rhamnusium bicolor (Schranck, 1781) – pargisikk
• Saperda carcharias (Linnaeus, 1758) – suur-haavasikk
• Saperda perforata (Pallas, 1773) – täpik-haavasikk
• Saperda populnea (Linnaeus, 1758) – väike-haavasikk
• Saperda scalaris (Linnaeus, 1758) – kirju-haavasikk
• Saperda similis Laicharting, 1784
• Semanotus undatus (Linnaeus, 1758) – kuuse-kirisikk
• Spondylis buprestoides (Linnaeus, 1758) – tüvesikk
• Stenocorus meridianus (Linnaeus, 1758) – atleetsikk
• Stenostola ferrea (Schrank, 1776)
• Strangalia attenuata (Linnaeus, 1758) – ahas-kiitsaksikk
• Tetropium castaneum (Linnaeus, 1758) – läikiv-kuusesikk
• Tetropium fuscum (Fabricius, 1787) – tuhm-kuusesikk
• Tetrops praeusta (Linnaeus, 1758)
• Tragosoma depsarium (Linnaeus, 1767) – tundrasikk
• Xylotrechus arvicola (Olivier, 1795)
• Xylotrechus rusticus (Linnaeus, 1758) – haava-kirisikk

Galerii

• 
  Megacyllene robiniae
• 
  Tetraopes tetrophthalmus
• 
  Parandra brunnea
• 
  Muskussikk (Aromia moschata)
• 
  Tylosis maculatus
• 
  Vastne
• 
  Lehtpuu-kooresikk (Rhagium mordax)