Roheneemesaared
|
Cabo Verde Vabariik
| |||
|
| |||
| Riigihümn | Cântico da Liberdade | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Praia | ||
| Pindala |
4033 km² | ||
| Riigikeel | portugali | ||
| Rahvaarv |
555 988 (2020)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 138 in/km² | ||
| Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||
| President | José Maria Neves | ||
| Peaminister | Francisco Carvalho | ||
| Iseseisvus | 5. juulil 1975 | ||
| SKT |
1,754 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
3244 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | eskuudo (CVE) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg −1 | ||
| Tippdomeen | .cv | ||
| ROK-i kood | CPV | ||
| Telefonikood | 238 | ||
Roheneemesaared (portugali keeles Cabo Verde, Roheneemesaarte kreoolkeeles Kabu Verdi; ametlik nimi Cabo Verde Vabariik) on saareriik ja saarestik Atlandi ookeanis Lääne-Aafrika ranniku lähedal.[4] Riik paikneb Senegali rannikust umbes 500–620 kilomeetri kaugusel lääne pool.[4] Roheneemesaared kuuluvad geograafiliselt Makaroneesia saarestikurühma.[4]
Riik koosneb kümnest suuremast vulkaanilisest saarest ja mitmest väikesaarest.[4] Üheksa saart on asustatud.[4] Pealinn Praia asub suurimal saarel Santiagol.[4] Riigi rahvaarv oli Maailmapanga andmetel 2024. aastal 524 877 inimest.[5]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Riigi nimi on tuletatud Aafrika mandri läänepoolseimast punktist, Senegalis asuvast Roheneemest ehk Cabo Verdest.[4] Portugali keeles tähendab Cabo Verde „rohelist neeme”.[4]
Riigi ametlik nimi on portugali keeles República de Cabo Verde.[6] 24. oktoobril 2013 teatas Cabo Verde ÜROle, et riigi ametliku lühinimena tuleb kõigis ÜRO keeltes kasutada nimekuju Cabo Verde.[6] ÜRO liikmesriikide nimekirjas on riigi nimekujuna kasutusel Cabo Verde.[7]
Eesti keeles on riigi traditsiooniline nimi Roheneemesaared.[7] Riigi ametlik nimi on Cabo Verde Vabariik.[6]
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Roheneemesaared asuvad Atlandi ookeani põhjaosas Aafrika lääneranniku lähedal.[4] Lähim mandriala on Senegali rannikul asuv Roheneem ehk Cabo Verde neem.[4] Riigi pindala on 4033 km².[4] Rannajoone pikkus on umbes 965 km.[8]
Saarestik jaguneb kaheks suuremaks saarterühmaks: põhja pool paiknevad Tuulepealsed saared ja lõuna pool Tuulealused saared.[4] Tuulepealsete saarte hulka kuuluvad Santo Antão, São Vicente, Santa Luzia, São Nicolau, Sal ja Boa Vista.[4] Tuulealuste saarte hulka kuuluvad Maio, Santiago, Fogo ja Brava.[4]
Lähimad teised Makaroneesia saarestikud on põhja pool asuvad Kanaari saared ja Madeira.[4] Cabo Verde paikneb oluliste Atlandi mereteede lähedal.[8]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Roheneemesaared on vulkaanilist päritolu saarestik.[4] Idapoolsed saared on geoloogiliselt vanemad, madalamad ja tugevamalt kulutatud.[4] Läänepoolsed saared on mägisemad ja geoloogiliselt nooremad.[4]
Riigi kõrgeim punkt on Pico do Fogo tegevvulkaan Fogo saarel.[4] Pico do Fogo kõrgus on 2829 meetrit üle merepinna.[4] Fogo vulkaan on saarestiku silmatorkavaim geoloogiline objekt.[4]
Veestik
[muuda | muuda lähteteksti]Saartel on vähe püsivaid vooluveekogusid.[4] Magevee nappus mõjutab põllumajandust, asustust ja veevarustust.[4] Osa veevarustust põhineb põhjaveel, veehoidlates kogutaval veel ja magestatud mereveel.[9]
Vihmaperioodil võivad mägisematel saartel tekkida ajutised tugevad veevoolud.[4] Vähene ja ebakorrapärane sademete hulk on Cabo Verde loodusolude üks tähtsamaid piiranguid.[4]
Taimestik
[muuda | muuda lähteteksti]Roheneemesaarte looduslik taimestik on kujunenud kuiva kliima, vulkaanilise pinnase ja inimtegevuse mõjul.[4] Paljud algsed taimekooslused on muutunud karjatamise, põlluharimise ja metsaraie tõttu.[4] Niiskematel ja kõrgematel saartel leidub rohkem taimestikku kui madalatel ja kuivadel idapoolsetel saartel.[4]
Saarestikus leidub endeemseid taimeliike.[4] Taimestiku kaitset raskendavad elupaikade killustumine, erosioon ja kuivus.[4]
Loomastik
[muuda | muuda lähteteksti]Saarestiku loomastik on suhteliselt liigivaene, kuid seal leidub mitmeid endeemseid liike.[4] Roheneemesaarte linnustiku tuntumaid endeemseid liike on kapverdi lõoke (Alauda razae).[10] Kapverdi lõoke elab peamiselt Raso saarel.[10]
Roheneemesaartel on tähtsad merelindude pesitsusalad.[4] Saarestiku rannikualad on olulised ka merikilpkonnadele.[8]
Looduskaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Roheneemesaarte looduskaitse peamised probleemid on elupaikade kadu, pinnase erosioon, magevee nappus ja saarte ökosüsteemide haavatavus.[4] Riigis on moodustatud rahvusparke, loodusparke ja loodusreservaate.[4] Fogo saarel paiknev Chã das Caldeiras ja Fogo vulkaaniline piirkond on esitatud UNESCO maailmapärandi nimistu esialgsesse nimekirja.[11]
Roheneemesaarte kaitsealad hõlmavad nii mägiseid sisealasid, rannikuid kui ka väikesaari.[4] Looduskaitse on seotud ka kliimamuutustega kohanemise ja veevarude kaitsega.[9]
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Roheneemesaartel valitseb kuiv troopiline kliima.[4] Kliimat mõjutavad passaattuuled ja Kanaari hoovus.[4] Aasta keskmised temperatuurid on üldiselt mõõdukad võrreldes paljude mandriliste troopikapiirkondadega.[4]
Sademed on vähesed ja ebaregulaarsed.[4] Põuad on saarestikus korduvad.[4] Vihmaperiood langeb peamiselt suve lõppu ja sügise algusse.[4]
Riik
[muuda | muuda lähteteksti]Riigikord
[muuda | muuda lähteteksti]
Roheneemesaared on mitmeparteisüsteemiga parlamentaarne vabariik.[4] Riigipea on president.[4] President valitakse otsevalimistel viieks aastaks.[4] Valitsust juhib peaminister.[12]
2026. aasta juuni seisuga on president José Maria Neves.[13] 2026. aasta juuni seisuga on ametisolev peaminister Ulisses Correia e Silva, kuid 2026. aasta parlamendivalimiste järel on valitsuse vahetus üleminekufaasis.[12][14] Inforpressi andmetel pidi president Francisco Carvalho ametisse nimetama 19. juunil 2026.[14]
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele.[15] Rahvusassamblees on 72 liiget.[15] Rahvusassamblee liikmed valitakse viieks aastaks.[15]
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Cabo Verde jaguneb 22 omavalitsuseks ehk concelhoks.[16] Omavalitsused paiknevad üheksal asustatud saarel.[16] Riigis on 32 kihelkonnataolist kohaliku jaotuse üksust ehk freguesiat.[16]
Valimised ja erakonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Cabo Verde poliitikas on alates mitmeparteisüsteemi taastamisest olnud kesksel kohal Demokraatlik Liikumine ja Cabo Verde Iseseisvuse Aafrika Partei.[4] 2026. aasta parlamendivalimised toimusid 17. mail 2026.[17] Valimised võitis opositsiooniline PAICV.[17]
Lõplike tulemuste järgi sai PAICV 37 kohta 72-st.[18] Demokraatlik Liikumine sai 33 kohta.[18] Demokraatlik ja Sõltumatu Cabo Verde Liit sai 2 kohta.[18]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2021. aasta rahvaloenduse järgi elas Cabo Verdes 491 233 inimest.[19] Maailmapanga andmetel oli riigi rahvaarv 2024. aastal 524 877.[5] Suurim ja rahvarohkeim saar on Santiago.[4] Pealinn Praia asub Santiagol.[4]
Cabo Verde rahvastik on valdavalt linnaline.[4] Britannica järgi elas 2021. aastal linnades 74,1% ja maal 25,9% elanikest.[4] Cabo Verdel on suur diasporaa.[9] Cabo Verde päritolu inimesi elab muu hulgas Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal ja Hollandis.[9]
Keeled
[muuda | muuda lähteteksti]Ametlik keel on portugali keel.[4] Igapäevases suhtluses kasutatakse laialdaselt Roheneemesaarte kreoolkeelt ehk kriolot.[4] Kreoolkeel on oluline rahvusliku identiteedi kandja.[20]
Portugali keel on riigihalduse, koolihariduse ja ametliku kirjaliku asjaajamise keel.[4] Roheneemesaarte kreoolkeelel on mitu saartega seotud varianti.[4]
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Riigis on ülekaalus katoliiklus.[4] Cabo Verdes on ka protestantlikke ja muid kristlikke kogukondi.[4] Riigis tegutsevad katoliku Santiago de Cabo Verde ja Mindelo piiskopkonnad.[21]
Katoliku kirikul on olnud oluline roll Cabo Verde koloniaalajaloos ja hariduses.[4] Rahvapärases usuelus on segunenud katoliiklikud ja kohalikud kultuurilised traditsioonid.[4]
Riigikaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Cabo Verde relvajõudude ülesanne on riigi kaitsmine ja merelise julgeoleku tagamine.[8] Riigi geograafilise asendi tõttu on rannavalve ja merepiiri järelevalve tähtsad julgeolekuvaldkonnad.[8] The World Factbooki järgi koosnevad relvajõud rahvuskaardi ja rannavalve elementidest.[8]
Cabo Verde teeb julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas koostööd rahvusvaheliste partneritega.[8] Riigi julgeolekuhuvid on seotud ka ebaseadusliku kalapüügi, meretranspordi turvalisuse ja Atlandi mereteede kontrolliga.[8]
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Cabo Verde majandus on suurel määral teenustekeskne.[9] Turism on riigi majanduses oluline sektor.[9] Maailmapanga hinnangul kasvas Cabo Verde reaalne SKT 2024. aastal 7,3%.[22] Kasvu toetasid 2024. aastal tugev turismitegevus ja mõõdukas põllumajanduse taastumine.[22]
Riigil on piiratud loodusvarad ja vähe põllumajanduseks sobivat maad.[9] Cabo Verde sõltub paljude kaupade, sealhulgas toidu ja kütuse impordist.[9] Välisrahaülekanded ja diasporaa on Cabo Verde majanduses tähtsad.[9]
Turismi areng on koondunud eelkõige ranna- ja kuurortturismi ümber.[23] Maailmapank on rõhutanud vajadust muuta Cabo Verde turismisektor kestlikumaks ja mitmekesisemaks.[23]
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Cabo Verde transpordi eripära tuleneb riigi paiknemisest mitmel saarel.[8] Saari ühendavad lennu- ja laevaühendused.[8] Peamised rahvusvahelised lennujaamad asuvad muu hulgas Sali, Santiago, Boa Vista ja São Vicente saarel.[8] Olulised sadamad on Praia ja Mindelo sadam.[8]
Saareline asend muudab transpordiühendused riigi sisese sidususe jaoks oluliseks.[9] Meretransport on tähtis kaupade liikumisel ja väiksemate saarte ühendamisel.[8] Lennuühendused on olulised nii siseturismi, väliskülastajate kui ka diasporaa liikumise jaoks.[9]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Asustamata Roheneemesaared jõudsid Portugali meresõitjate teada 15. sajandil.[4] Portugallased alustasid Santiago saare asustamist 1462. aastal.[4] Cidade Velhast kujunes Portugali koloniaalvõimu ja Atlandi orjakaubanduse oluline tugipunkt.[24]
Cidade Velha ajalooline keskus kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.[24] UNESCO järgi oli Ribeira Grande ehk hilisem Cidade Velha esimene Euroopa koloniaallinn troopikas.[24] Linn oli oluline peatuskoht mereteedel Aafrika, Euroopa ja Ameerika vahel.[24]
Cabo Verde oli Portugali koloonia kuni 20. sajandi teise pooleni.[4] 1951. aastal sai Portugali kolooniast Portugali meretagune provints.[4] Amílcar Cabral asutas 1956. aastal Guinea ja Cabo Verde Iseseisvuse Aafrika Partei.[4]
Cabo Verde kuulutas iseseisvuse välja 5. juulil 1975.[4] Riigi esimeseks presidendiks sai Aristides Pereira.[4] Esimestel iseseisvusjärgsetel aastakümnetel valitses riigis üheparteisüsteem.[4] 1991. aastal toimusid mitmeparteisüsteemi taastamise järel esimesed vabad valimised.[4] 1991. aasta presidendivalimistel sai presidendiks António Mascarenhas Monteiro.[4]
Eesti ja Cabo Verde suhted
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti ja Cabo Verde sõlmisid diplomaatilised suhted 9. septembril 1991.[25] Eesti Välisministeeriumi andmetel ei ole Eestil Cabo Verdes alalist saatkonda.[25] Cabo Verde kuulub Eesti välisesinduste tööjaotuses Portugalis asuva Eesti saatkonna piirkonda.[25]
Eesti ja Cabo Verde suhted on seotud eeskätt rahvusvahelise koostöö ja diplomaatiliste kontaktidega.[25] Eesti Välisministeeriumi riigileht kasutab riigi nimena Cabo Verdet.[25]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Cabo Verde haridussüsteem on rajatud portugali keeleruumist pärinevale koolitraditsioonile.[4] Põhiharidus on riigis laialdaselt kättesaadav.[4] Hariduse arendamine on olnud iseseisvusjärgse riigi üks tähtsaid sotsiaalpoliitilisi eesmärke.[4]
Riigi tähtsamaid kõrgkoole on Cabo Verde ülikool.[26] Cabo Verde ülikool on avalik-õiguslik ülikool.[26] Kõrghariduses on olulised ka eraülikoolid ja kutseõppeasutused.[4]
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Cabo Verde kultuuris on põimunud Aafrika ja Euroopa mõjud.[4] Riigi kultuurilise identiteedi tähtsad väljendusvormid on muusika, kreoolkeel, kirjandus ja diasporaa kultuur.[20] Tuntuimaid muusikastiile on morna.[20]
Morna kanti 2019. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.[20] UNESCO kirjeldab mornat Cabo Verde muusikalise ja poeetilise väljendusviisina, mida esitatakse tavaliselt lauluna ja instrumentaalsaatega.[20] Tuntuim Cabo Verde laulja on Cesária Évora.[4]
Cabo Verde kirjanduses on olulised teemad saareline identiteet, diasporaa, koloniaalajalugu ja kreoolne kultuur.[4] Cidade Velha ajalooline keskus on riigi tähtsaim rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuripärandi paik.[24]
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Roheneemesaarte populaarseimate spordialade hulka kuulub jalgpall.[4] Riigi jalgpallikoondis kuulub Aafrika Jalgpalli Konföderatsiooni ja FIFAsse.[27] Cabo Verde jalgpallikoondis kvalifitseerus 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele.[27]
Roheneemesaarte sportlased on osalenud olümpiamängudel alates 1996. aasta suveolümpiamängudest.[28] Riigi esimese olümpiamedali võitis Daniel Varela de Pina 2024. aasta suveolümpiamängudel poksis.[28]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 26.10.2021.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 22.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 "Cabo Verde". Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Cabo Verde". Maailmapank. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 "CABO VERDE". ÜRO digitaalraamatukogu. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Cabo Verde". ÜRO. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 "Cabo Verde". The World Factbook. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2024. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 "Cabo Verde". Maailmapank. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Razo Lark Alauda razae". BirdLife International. Vaadatud 17. juuni 2026.
- ↑ "Chã das Caldeiras, Ilha do Fogo". UNESCO maailmapärandi keskus. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Página Oficial do Governo de Cabo Verde". Cabo Verde valitsus. Vaadatud 17. juuni 2026.
- ↑ "Presidência da República de Cabo Verde". Cabo Verde Vabariigi Presidendi Kantselei. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2026. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Presidente da República empossa Francisco Carvalho como primeiro-ministro no dia 19". Inforpress. 10. juuni 2026. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 "National Assembly". Inter-Parliamentary Union. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 "Cape Verde". SNG-WOFI. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Cape Verde ruling party unseated in election, partial results show". Reuters. 18. mai 2026. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 "Ruling bloc ousted as opposition PAICV secures clear parliamentary win". Africanews. 29. mai 2026. Vaadatud 17. juuni 2026.
- ↑ "INE. Cabo Verde tinha 491.233 residentes em 2021". RTP. 4. aprill 2022. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5 "Morna, musical practice of Cabo Verde". UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu. Vaadatud 17. juuni 2026.
- ↑ "Catholic Church in Cabo Verde". GCatholic. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Cabo Verde: Unlocking Inclusive Growth Through Increased Resilience and Equal Opportunities". Maailmapank. 23. juuni 2025. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Cabo Verde: Towards a Greener, More Sustainable Tourism Sector". Maailmapank. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5 "Cidade Velha, Historic Centre of Ribeira Grande". UNESCO maailmapärandi keskus. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5 "Cabo Verde". Välisministeerium. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Universidade de Cabo Verde". Cabo Verde ülikool. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Cabo Verde". FIFA. Vaadatud 17. juuni 2026.
- 1 2 "Cape Verde". Olympics.com. Vaadatud 17. juuni 2026.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Vikisõnastiku artikkel: Roheneemesaared |
- Cabo Verde valitsuse koduleht
- Cabo Verde presidendi koduleht
- Cabo Verde Maailmapanga andmebaasis
- Cabo Verde ÜRO liikmesriikide lehel
- Cidade Velha UNESCO maailmapärandi nimistus