Mine sisu juurde

Märter

Allikas: Vikipeedia
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum
Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon

Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-) ehk usukannataja ehk veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene. Religiooni kontekstis, näiteks kirikukalendrites ja pühakute loendites, on see üks pühaku tiitlitest. Ülekantud tähenduses nimetatakse märtriks ka mingi aate eest teadlikult surma läinud isikut.

Märtri mõistet ei tunta loodususundites.

Märtrid kristluses

[muuda | muuda lähteteksti]

Kristluses olid esimesed märtrid Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kes kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks.

Idakiriku traditsioonis eristatakse märtritena surnud vaimulikke: vagamärter, preestermärter ja piiskopmärter.

Uusajal (Kreeka traditsioonis alates 15.–16. sajandist) usu eest surnud isikuid nimetatakse uusmärtriteks.

Ikonograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Läänekiriku ikonograafias kujutatakse märtrit sageli koos atribuudiga, milleks on enamasti kannatusriist ja/või palmioks. Idakiriku ikonograafias hoiab märter käes umbes rinna kõrgusel väikest risti, ent võib olla kujutatud ka ilma selleta, vaid märtritiitlile viitava tekstiga ikoonil.