Märter

Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-) ehk usukannataja ehk veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene. Religiooni kontekstis, näiteks kirikukalendrites ja pühakute loendites, on see üks pühaku tiitlitest. Ülekantud tähenduses nimetatakse märtriks ka mingi aate eest teadlikult surma läinud isikut.

Märtri mõistet ei tunta loodususundites.

Märtrid kristluses

Kristluses olid esimesed märtrid Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kes kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks.

Idakiriku traditsioonis eristatakse märtritena surnud vaimulikke: vagamärter, preestermärter ja piiskopmärter.

Uusajal (Kreeka traditsioonis alates 15.–16. sajandist) usu eest surnud isikuid nimetatakse uusmärtriteks.

Ikonograafia

Läänekiriku ikonograafias kujutatakse märtrit sageli koos atribuudiga, milleks on enamasti kannatusriist ja/või palmioks. Idakiriku ikonograafias hoiab märter käes umbes rinna kõrgusel väikest risti, ent võib olla kujutatud ka ilma selleta, vaid märtritiitlile viitava tekstiga ikoonil.

Märterneitsid kannavad närtsimatuid kroone. Mosaiik St Apollinare Nuovo kirikus Ravennas
Märtrid kandmas närtsimatuid kroone. Mosaiik St Apollinare Nuovo kirikus Ravennas
Karja kiriku skulptuurigrupil on püha Katariina kujutatud märtri atribuudi palmioksaga ja õpetlase atribuudi raamatuga
Püha Justina Paduast palmioksa, pistoda ja raamatuga. Andrea Mantegna maal
Pühad märtrid Boriss ja Gleb. Rostovi-Suzdali koolkonna ikoon 15. sajandist
Püha Apollonia. Atribuutideks on palmioks ja hambatangid. Francisco de Zurbaráni õlimaal.
Kiliikia püha Andronikost kujutav mosaiik Choras
Püha Barbara (kreeka traditsioonis püha suurkannataja Varvara) ikoon

Vaata ka