Mine sisu juurde

Jālī

Allikas: Vikipeedia
Jālī 11. sajandi templis Gujaratis
Liivakivist jālī paneel

Jālī (sanskriti keeles जाल jāla 'võrk') on mogulite arhitektuuris ja laiemalt India arhitektuuris esinev puidust või kivist ažuurne sirm või paneel, mille ornament on kujundatud kalligraafilistest, geomeetrilistest või loodusmotiividest. Arhitektuurielement on suguluses islami arhitektuuri mashrabiya '​ga ja võib näiteks olla eendakna jharokha katteks indo-islami ehitistes.

Jālī võib olla aknakate, rõdupiire või ka ruumijagaja. See võib olla valmistatud marmorist või liivakivist, aga ka puidust; harvem esineb tellistest või tsemendist tehtud võre.

Jālī laseb sisse valgust ja õhku, kuid minimeerib samal ajal päikese ja vihma tungimise tuppa, ning toimib passiivse ventilatsiooni tekitajana.[1] Võre avad on peaaegu sama laiad või väiksemad kui kivi paksus, mis tagab konstruktsiooni tugevuse. Niisketes piirkondades, nagu Kerala ja Konkan, on jālī avad suuremad ja valgust rohkem võrreldes Gujarati ja Rajasthani kuivade piirkondadega.[2]

Pärast klaasi laialdast kasutuselevõttu 19. sajandi lõpul ja osalt seoses uute elamupiirkondade kompaktsusega muutus jālī tähtsus varem olulisemates eraelu puutumatuse ja turvalisuse küsimustes. 21. sajandil on jālī taas populaarsust kogunud energiasäästliku hoone lahendusena, kuna ehitiste keskkonnajalajälje jälgimine on muutunud olulisemaks.[1]