1901

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1897 | 1898 | 1899 | 1900 | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | ► | ►►

1901. aasta (MCMI) oli 20. sajandi 1. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 1901

1. jaanuar – Loodi Austraalia Ühendus.
22. jaanuar – Pärast ligi 64 aastat kestnud valitsusaega suri Suurbritannia kuninganna Victoria. Tema järel tõusis troonile Edward VII.

Veebruar

...

Märts

29.–30. märts – Austraalias toimusid esimesed föderaalvalimised. (en)
31. märts – Musta mere rannikut tabas piirkonna ajaloo võimsaim, umbes 7,2-magnituudine maavärin.

Aprill

...

Mai

9. mai – Melbourne'is pidas avaistungi Austraalia esimene parlament.

Juuni

11. juuni – Suurbritannia liitis Cooki saared Uus-Meremaaga.

Juuli

...

August

14. august – Ameerika lennunduspioneer Gustave Whitehead sooritas väidetavalt oma lennumasinaga Whitehead No. 21 eduka mootorlennu; kui see on tõsi, edestas ta vendasid Wrighte rohkem kui kahe aastaga.

September

3. september – Melbourne'i Royal Exhibition Buildingu kohal heisati esimest korda Austraalia lipukonkursi võitnud kavand, millest kujunes tänapäeva Austraalia riigilipp.

6. september – Anarhist Leon Czolgosz haavas New Yorgi osariigis Buffalos Panameerika maailmanäitusel surmavalt USA president William McKinleyt.
7. september – Qingi Hiina ja 11 välisriigi esindajad allkirjastasid Bokseriprotokolli, millega määrati kindlaks Bokserite ülestõusu järgsed rahutingimused.
14. september – USA president William McKinley suri 6. septembri atentaadis saadud haavadesse. Uueks presidendiks sai senine asepresident Theodore Roosevelt, kellest sai 42-aastasena Ameerika Ühendriikide seni noorim president.

Oktoober

2. oktoober – Inglismaal lasti vette Holland 1, esimene Suurbritannia merejõudude tellitud allveelaev.
19. oktoober – Brasiilia lendur Alberto Santos-Dumont lendas ümber Eiffeli torni. Lennuks kulus 30 minutit.
26. oktoober – Pariisis registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.^[viide?]

November

18. november – Kirjutati alla teisele Hay–Pauncefote'i lepingule, mis andis USA-le õiguse Panama kanali ehitamiseks.

Detsember

10. detsember – Välja jagati esimesed Nobeli auhinnad.
23. detsember – Austraalias sai kuningliku kinnituse ja jõustus seadusena immigratsiooni piiramise akt.(en)

Sündmused Eestis

22. jaanuar – (ukj) Hamburgis toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis Georg Lurich.^[küsitav]^[1]
Kevadel ilmus Tartus Gustav Suitsu eestvõttel huvialaringi Kirjanduse Sõbrad album "Kiired I" ^[2].
6. juuni (vkj 24. mai) – loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev.^[2]
17.–19. august (vkj 4.–6. august) – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi eestvõttel toimus Viljandi tänaval (praegu Jaan Tõnissoni tänav) rohkelt külastatud (üle 11 000 inimese) Eesti põllu- ja käsitöö näitus.^[2]
6. september–9. september (vkj 24.–27. august) – suurpõllumeeste eestvõttel toimus Tartus Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.^[2]
12. september (ukj) – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.^[1]
19. oktoober (vkj 6. oktoober) – asutati Tartu Spordiring, millest 1902. aastal kujunes välja spordiselts Aberg.^[2]
23. november (vkj 10. november) – Konstantin Pätsi toimetamisel ilmus ajalehe Teataja esimene proovinumber.^[2]
20. detsember (vkj 7. detsember) – Valga linnavolikogu valimised võitsid eesti ja läti valijad. Esimeseks eestlasest linnapeaks sai proviisor Johannes Märtson^[2]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1901

3. jaanuar – Ngô Đình Diệm, Lõuna-Vietnami poliitik
14. jaanuar – Kustav Kuuskvere, Eesti kohtunik
16. jaanuar – Fulgencio Batista, Kuuba sõjaväelane ja poliitik
24. jaanuar – Mihhail Romm, Vene filmilavastaja
26. jaanuar – René Chaloult, Kanada poliitik
30. jaanuar – Rudolf Caracciola, Saksa võidusõitja

1. veebruar – Clark Gable, USA näitleja
13. veebruar – Paul Reim, Eesti metsateadlane
14. veebruar – Johannes Hüsse, Eesti keemik
25. veebruar – Zeppo Marx, USA koomik
27. veebruar – Jaan Audova, Eesti vaimulik
28. veebruar – Linus Pauling, keemik, Nobeli auhind keemias 1954 ja rahuauhind 1962

1. märts – Armenak Sarkisjan, Armeenia luuletaja
2. märts – Grete Hermann, saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik
11. märts – Léopold III, Belgia kuningas
15. märts – Hendrik Allik, Eesti poliitik
16. märts – J. Oro, Eesti lastekirjanik
23. märts – Albert Kosenkranius, eesti metsavend
24. märts – Ub Iwerks, USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent
27. märts – Eisaku Satō, Jaapani peaminister 1964–1972, Nobeli rahuauhind 1974
27. märts – Carl Barks, USA koomiksikunstnik

5. aprill – Melvyn Douglas, USA näitleja
11. aprill – Richard Antik, Eesti bibliograaf
12. aprill – Oskar Juul, Eesti vaimulik
17. aprill – Karl Beurlen, Saksa paleontoloog
20. aprill – Michel Leiris, prantsuse kirjanik ja etnograaf
29. aprill – Hirohito, Jaapani keiser

6. mai – Aleksandra Raatma, kohtuarstiteadlane
7. mai – Gary Cooper, USA filminäitleja
10. mai – John Desmond Bernal, Briti füüsik
20. mai – Max Euwe, Hollandi malemaailmameister

7. juuni – Richard Aavik, Eesti sõjaväelane
10. juuni – Frederick Loewe, USA helilooja
18. juuni – Jeanette MacDonald, USA filminäitleja
18. juuni – Anastassia Nikolajevna Romanova, Venemaa suurvürstinna
28. juuni – Betti Aronstamm, Eesti arst

1. juuli – Felix Randel (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist
3. juuli – Ruth Crawford Seeger, USA helilooja ja musikoloog
5. juuli – Sergei Obraztsov, vene lavastaja
7. juuli – Vittorio De Sica, itaalia filmilavastaja ja -näitleja
7. juuli – Eiji Tsuburaya, Jaapani filmitegija ja kinematograaf
15. juuli – Nicola Abbagnano, Itaalia filosoof

4. august – Louis Armstrong, USA džässmuusik
8. august – Ernest Lawrence, USA tuumafüüsik
18. august – Lucienne Boyer, prantsuse meelelahutaja ja muusik
20. august – Salvatore Quasimodo, Itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1959
25. august – Kjeld Abell, Taani näitekirjanik

8. september – Hendrik Verwoerd, Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik.
9. september – Artur Uritamm, Eesti helilooja ja pedagoog
16. september – Eduard Ahas, Eesti kunstnik
19. september – Ludwig von Bertalanffy, Austria-Ungari bioloog
21. september – Clarence Houser, USA kergejõustiklane
23. september – Jaroslav Seifert, tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1984
25. september – Robert Bresson, Prantsuse filmilavastaja
26. september – George Raft, USA näitleja ja tantsija
29. september – Enrico Fermi, Itaalia füüsik, Nobeli auhind 1938
29. september – Johannes Santpank, Eesti sõjaväelane

10. oktoober – Alberto Giacometti, Šveitsi skulptor ja maalikunstnik

2. november – James Dunn, USA näitleja
3. november – Léopold III, belglaste kuningas
5. november – Etta Moten Barnett, USA näitleja ja laulja
10. november – Ly Lasner, eesti näitleja
15. november – Elmar Gustav Kaljot, Eesti jalgpallur ja treener
19. november – Nina Bari, Nõukogude Liidu matemaatik
21. november – Juhan Kaarlimäe, Eesti poliitik
23. november – Johannes Kichlefeldt, Eesti jalgpallur

5. detsember – Walt Disney, USA animaator ja filmiprodutsent
6. detsember – Marian Spychalski, Poola riigitegelane
9. detsember – Ödön von Horváth, Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik
14. detsember – Aino Bach, Eesti graafik
14. detsember – Henri Cochet, Prantsuse tennisist
20. detsember – Robert J. Van de Graaff, USA füüsik ja leiutaja
27. detsember – Marlene Dietrich, näitleja ja laulja

Surnud

16. jaanuar – Arnold Böcklin, Šveitsi kunstnik
16. jaanuar – Hiram Rhodes Revels – USA poliitik ja vaimulik
17. jaanuar – Jacob Georg Agardh, rootsi botaanik, fükoloog ja taksonomist
17. jaanuar – Frederic W. H. Myers, briti luuletaja, klassik ja filoloog
20. jaanuar – Zénobe Gramme, Belgia elektriinsener
22. jaanuar – Victoria, Suurbritannia ja Iiri kuninganna ja India keisrinna
27. jaanuar – Giuseppe Verdi, Itaalia helilooja
6. veebruar – Christian Frederik Lütken, Taani zooloog ja loodusteadlane
13. märts – Benjamin Harrison, USA 23. president
3. aprill – Richard D'Oyly Carte, inglise talendiagent ja impressaario
22. mai – Gaetano Bresci, itaalia anarhist
27. mai – Artur Hazelius, rootsi pedagoog ja folklorist
13. juuni – Leopoldo Alas, hispaania romaani- ja ajakirjanik
27. juuni – Joseph Ladue, USA maavaraotsija ja ettevõtja
7. juuli – Johanna Spyri, šveitsi kirjanik
10. juuli – H. W. Harkness, USA arst, pedagoog ja mükoloog
9. september – Henri de Toulouse-Lautrec, Prantsuse kunstnik
14. september – William McKinley, USA 25. president (tapeti)
18. oktoober – August Malmström, Rootsi kunstnik
29. oktoober – Leon Czolgosz, president William McKinley mõrvar
6. november – Kate Greenaway, inglise kunstnik ja kirjanik
7. november – Li Hongzhang, Hiina riigitegelane
25. november – Josef Rheinberger, Liechtensteini helilooja ja organist
11. detsember – Lev Ivanov, vene balletitantsija ja koreograaf
22. detsember – Tamerlan Thorell, rootsi arahnoloog
24. detsember – Clarence King, USA geoloog ja mägironija

Nobeli auhinnad

füüsika – Wilhelm Conrad Röntgen
keemia – Jacobus Henricus van 't Hoff
meditsiin – Emil Adolf von Behring
kirjandus – Sully Prudhomme
rahu – Jean Henri Dunant, Frédéric Passy

Viited

1 2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 3 4 5 6 7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161

[ESBL-1] 1 2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007:161-2] 1 2 3 4 5 6 7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161

[1]

[2]