Füüsik

Füüsik on inimene, kes teeb füüsikat ehk siis mõõdab ja rehkendab asju, enamasti vähese või mõõduka raha eest.

Proosa

• Ma olen alati öelnud, et füüsikud õnnestuvad kõige paremini, kui neid kellasseppade noortele tüvedele pookida.
  • Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 43

• Mis sa selle peale kostad, füüsik? Inimsuhete jahenemine tekib inimestevahelise hõõrdumise tagajärjel.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977, lk 43

• Meid ümbritsev maailm on kohutavalt mitmekesine. Kuna füüsikud tahavad kõike väga täpselt kirjeldada, ei tohiks neile pahaks panna, et nad pole kõige lihtsamatest asjadest - mateeria alusosakestest ja korrapärastest kristallidest — palju kaugemale jõudnud. (lk 16)
• Siiski ei ole küsimust miks võimalik täielikult eraldada küsimusest kuidas. Vaimumaailmas on absoluutselt ületamatuid piire tõmmata üldse raske kui mitte võimatu. Nii ei ole ka tänapäeva füüsikud kunagi suutnud päriselt hoiduda mõtisklemast asjade olemuse üle. Tõsi, füüsika filosoofia ei ole enamasti füüsika teadusprobleemide (mõõtmine + matemaatika!) lahendamiseks oluline ega vajalik. Alles siis, kui reaalsuse kirjeldamisel jõutakse niisuguste piirkondadeni, mis kangekaelselt ei taha sobida senisesse füüsikateaduslikku maailmapilti, ei ole seda enam võimalik vältida. Siis osutuvad väga oluliseks ka niisugused küsimused nagu füüsikateoorias kasutatud matemaatiliste mõistete kui kirjeldamise keele "sõnade" tähendus ja nende vahekord tegelikkusega. Ei piisa enam keele — matemaatika — virtuoossest valdamisest, ka kõige elegantsemad rehkendused võivad osutuda sisutühjaks, kui ei ole selge, mida on nendega kirjeldatud või miks neid üldse vaja on. (lk 17-18)
  • Piret Kuusk, "Füüsika on meid ümbritseva maailma kõige täpsem kirjeldamine" [1992], rmt: "Aegruum", Tartu, Ilmamaa, 2019

• Teadlasena uskusin ma, et füüsika on objektiivselt eksisteerivas reaalsuses tegelikult kehtivate seaduspärasuste kõige täpsem kirjeldusviis, parim, milleks tänapäeva inimene võimeline on. Füüsika tundus mulle olevat üldisim ja sügavaim kõikidest teadustest. Täiesti objektiivne, ehkki paratamatult ebatäpne füüsika pidi olema vaba inimlikest uskumustest, mis kaasnevad füüsiku kui inimese ebatäiuslikkusega. Lühidalt: füüsiku töö toob esile tõe, kusjuures siin tõe käsitluse aluseks olevat vastavusteooriat pidasin ma sama ilmseks ja enesestmõistetavaks nagu reaalsust.
  • Enn Kasak, "Unistus tõelisest teadusest", Studia Philosophica Estonica, 1.3/2008, lk 61–80

• Mina tahtsin lapsest saadik teada, kuidas maailmas asjad on. Ma uskusin, et täppisteadused on tõsine asi ja kõik muu on üks loba. Nii usub suur osa füüsikuid ja Jaak Aaviksoo arvab ilmselt siiamaani nõnda.
  • Enn Kasak, intervjuu: Priit Simson, "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad", Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011

• Eksperimentaalfüüsikuid on teoreetikutest kerge eristada.

Teoreetikud ei taha riietele hapet tilgutada. Neile ei meeldi eriti see, kuidas laborid lõhnavad, neile ei meeldi kitlid ja kummikindad. Nad leiavad, et praktiline füüsika meenutab liialt kehalist tööd. Mille eest nemad on end ülikooli peitnud.

• Peter Høeg, "Susani efekt", tlk Eva Velsker, 2016, lk 123