Mine sisu juurde

Seadus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus

Ollin Masa (arutelu | kaastöö)

718 muudatust
eemalda
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Ollin Masa (arutelu | kaastöö)
718 muudatust
Pilt
 
(ei näidata 12 kasutaja 14 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{See Artikkel|õigusteaduste mõistest}}
{{See Artikkel|õigusteaduste mõistest}}
[[File:Code-de-Hammurabi-1.jpg|thumb|Codex [[Hammurapi]]]]
⚫
'''Seadus''' on [[õigusteadus]]e mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite ([[õigusnorm]]ide) kogum ehk [[õigusakt]].
[[Pilt:Malczewski_Jacek_Prawo.jpg|pisi|[[Jacek Malczewski]], "Seadus" (1903)]]


⚫
'''Seadus''' on [[õigusteadus]]e mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite ([[õigusnorm]]ide) kogum ehk [[õigusakt]].
⚫
[[Kontinentaalne õigussüsteem|Kontinentaalses õigussüsteemis]] on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda

vastuvõtnud organ[http://www.emu.ee/24495 Tsiviilõigus] Maaülikool .
⚫
[[Kontinentaalne õigussüsteem|Kontinentaalses õigussüsteemis]] on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ[https://web.archive.org/web/20090719101454/http://www.emu.ee/24495 Tsiviilõigus] Maaülikool.


Eristatakse seadust materiaalses mõttes ja seadust formaalses mõttes.
Eristatakse seadust materiaalses mõttes ja seadust formaalses mõttes.


[[Seadus formaalses mõttes]] on iga seadusandliku võimu ehk [[parlament|parlamendi]] poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. [[Seadus materiaalses mõttes]] on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse [[üldakt]], sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev ([[määrus]]) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid).
[[Seadus formaalses mõttes]] on iga seadusandliku võimu ehk [[parlament|parlamendi]] poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. [[Seadus materiaalses mõttes]] on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse [[üldakt]], sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev ([[Määrus (õigusteadus)|määrus]]) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid).


== Seadused Eesti õigussüsteemis ==
== Seadused Eesti õigussüsteemis ==
13. rida: 15. rida:
Eesti [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] § 65 järgi kuulub [[seadusandlik võim]] [[Riigikogu]]le ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka [[rahvahääletus]]el.
Eesti [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] § 65 järgi kuulub [[seadusandlik võim]] [[Riigikogu]]le ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka [[rahvahääletus]]el.


[[Eesti]]s teostatakse vastavalt [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] § 3 järgi [[Riigivõim]]u üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi [[diskrimineerimine|diskrimineerida]] [[rahvus]]e, [[rass]]i, nahavärvuse, soo, [[keel]]e, päritolu, [[usutunnistus]]e, [[poliitiline veendumus|poliitiliste]] või muude veendumuste, samuti varalise ja [[sotsiaalne seisun|sotsiaalse seisundi]] või muude asjaolude tõttu.
[[Eesti]]s teostatakse vastavalt [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] § 3 järgi [[riigivõim]]u üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi [[diskrimineerimine|diskrimineerida]] [[rahvus]]e, [[rass]]i, nahavärvuse, soo, [[keel]]e, päritolu, [[usutunnistus]]e, [[poliitiline veendumus|poliitiliste]] või muude veendumuste, samuti varalise ja [[sotsiaalne seisund|sotsiaalse seisundi]] või muude asjaolude tõttu.


Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.


Põhiseaduse § 15 järgi on Igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral [[Kohus|kohtusse]] ja võib ka nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral [[Kohus|kohtusse]] ja võib ka nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.


Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista [[kuritegu|kuriteoks]] seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista [[kuritegu|kuriteoks]] seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.


Eestis on seaduste algatamise õigus:
Eestis on seaduste algatamise õigus:
*Riigikogu liikmel;
* Riigikogu liikmel;
*[[Riigikogu fraktsioon]]il;
* [[Riigikogu fraktsioon]]il;
*[[Riigikogu komisjon]]il;
* [[Riigikogu komisjon]]il;
*Vabariigi Valitsusel;
* Vabariigi Valitsusel;
*Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks.
* Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks.


Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
*[[kodakondsuse seadus]];
*[[kodakondsusseadus]];
*[[Riigikogu valimise seadus]];
*[[Riigikogu valimise seadus]];
*[[Vabariigi Presidendi valimise seadus]];
*[[Vabariigi Presidendi valimise seadus]];
37. rida: 39. rida:
*[[Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus]];
*[[Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus]];
*[[Vabariigi Valitsuse seadus]];
*[[Vabariigi Valitsuse seadus]];
*Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise *seadus;
*Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
*[[Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus]];
*[[vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus]];
*[[Riigieelarve seadus]];
*[[riigieelarve seadus]];
*[[Eesti Panga seadus]];
*[[Eesti Panga seadus]];
*[[Riigikontrolli seadus]];
*[[Riigikontrolli seadus]];
*[[Kohtukorralduse seadus]] ja kohtumenetluse seadused;
*[[kohtukorralduse seadus]] ja kohtumenetluse seadused;
*Seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi;
*seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi;
*[[Erakorralise seisukorra seadus]];
*[[erakorralise seisukorra seadus]];
*[[Rahuaja riigikaitse seadus]] ja [[sõjaaja riigikaitse seadus]].
*[[rahuaja riigikaitse seadus]] ja [[sõjaaja riigikaitse seadus]].


Seadused kuulutab välja Vabariigi President. [http://ec.europa.eu/civiljustice/legal_order/legal_order_est_et.htm Õiguskord - Eesti] Euroopa Komisjon
Seadused kuulutab välja Vabariigi President. [http://ec.europa.eu/civiljustice/legal_order/legal_order_est_et.htm Õiguskord - Eesti] Euroopa Komisjon


===Seaduseteksti liigendus===
⚫
==Viited==
Eesti õigustava kohaselt on seaduse struktuuriüksuste hierarhias tavaliselt osa, peatükk, jagu ja seaduse põhiüksus [[paragrahv (õigus)|paragrahv]] (tähis §). Paragrahvisiseses liigenduses võivad omakorda olla kasutusel [[lõige (õigus)|lõige]], [[punkt (õigus)|punkt]] ja alapunkt.[[Helika Mäekivi]], [https://www.paevakera.ee/blogi/neli-nouannet-oigusteksti-uksuste-kaanamise-kohta "Neli nõuannet õigusteksti üksuste käänamise kohta"], Tekstibüroo Päevakera blogi, 30. jaanuar 2017 (vaadatud 04.10.2024)
⚫
{{viited}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]]
* [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]]
* [[Eesti seaduste ametlike lühendite loend]]
* [[Eesti seaduste ametlike lühendite loend]]

⚫
==Viited==
⚫
{{viited}}


==Välislingid==
==Välislingid==
*[http://www.riigiteataja.ee Eesti seadused on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja andmebaasi kaudu.]
* [http://www.riigiteataja.ee Eesti seadused on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja andmebaasi kaudu]


[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Seadused|*]]
[[Kategooria:Seadused|*]]
[[Kategooria:Riigi- ja konstitutsiooniõigus]]
[[Kategooria:Riigiõigus]]

Viimane redaktsioon: 11. juuni 2026, kell 01:44

See artikkel See artikkel räägib õigusteaduste mõistest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Seadus (täpsustus).
Codex Hammurapi
Jacek Malczewski, "Seadus" (1903)

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ[1].

Eristatakse seadust materiaalses mõttes ja seadust formaalses mõttes.

Seadus formaalses mõttes on iga seadusandliku võimu ehk parlamendi poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. Seadus materiaalses mõttes on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse üldakt, sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev (määrus) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid).

Seadused Eesti õigussüsteemis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka rahvahääletusel.

Eestis teostatakse vastavalt põhiseaduse § 3 järgi riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.

Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja võib ka nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.

Eestis on seaduste algatamise õigus:

Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:

Seadused kuulutab välja Vabariigi President. [2]

Seaduseteksti liigendus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti õigustava kohaselt on seaduse struktuuriüksuste hierarhias tavaliselt osa, peatükk, jagu ja seaduse põhiüksus paragrahv (tähis §). Paragrahvisiseses liigenduses võivad omakorda olla kasutusel lõige, punkt ja alapunkt.[3]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Tsiviilõigus Maaülikool
  2. ↑ Õiguskord - Eesti Euroopa Komisjon
  3. ↑ Helika Mäekivi, "Neli nõuannet õigusteksti üksuste käänamise kohta", Tekstibüroo Päevakera blogi, 30. jaanuar 2017 (vaadatud 04.10.2024)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Seadus&oldid=7170505"