Lehekülje Albert Einstein lähteteksti vaatamine

{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}}
{{Teadlane
| name          = Albert Einstein
| pilt          = Einstein1921_by_F_Schmutzer_4.jpg
| pildiallkiri  = Albert Einstein (1921). [[Ferdinand Schmutzer]]i foto 
| sündinud      = [[14. märts]] [[1879]]
| sünnikoht     = [[Ulm]], [[Württembergi kuningriik]], [[Saksa keisririik]]
| surnud        = {{Surmaaeg ja vanus|1955|4|18|1879|3|14}}
| surmakoht     = [[Princeton]], [[New Jersey]], [[USA]]
| elukoht       = Saksamaa, [[Itaalia]], [[Šveits]], USA
| kodakondsus   = Württemberg (1879–1996)<br>kodakondsuseta (1896–1901)<br>Šveits (1901–1955)<br>Austria (1911–1912)<br>Saksamaa (1914–1933)<br>USA (1940–1955)
| rahvus        = [[Juudid|juut]]
| tegevusala    = [[füüsika]]
| töökoht       = Šveitsi patendiamet ([[Bern]]), [[ETH Zürich]], [[Karli Ülikool]] Prahas, [[Preisimaa Teaduste Akadeemia]], Keiser Wilhelmi Instituut, [[Leideni Ülikool]], [[Institute for Advanced Study]]
| haridus       = ETH Zürich
| tuntumad_tööd = [[üldrelatiivsusteooria]], [[erirelatiivsusteooria]], [[fotoefekt]], [[Browni liikumine]], [[E=mc²|E = mc²]], [[Bose-Einsteini statistika]]
| autasud       = [[Nobeli füüsikaauhind]] (1921)<br>[[Copley medal]]<br>[[Max Plancki medal]]<br>Ajakirja [[Time]] sajandi isik
| autogramm     = Albert_Einstein_signature.svg
| märkused      = 
}}
[[Pilt:Albert_Einstein_signature_1934.svg|pisi|]]
{{See artikkel|räägib füüsikust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Einstein (täpsustus)]]}}
'''Albert Einstein''' ([[14. märts]] [[1879]] [[Ulm]], [[Saksamaa]] – [[18. aprill]] [[1955]] [[Princeton]], [[USA]]; [[kodanikukoht]] 1901. aastast [[Zürich]]) oli [[Saksamaa]]lt pärit ning hiljem [[Šveitsi kodakondsus|Šveitsi]] ja [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus]]ega [[juudid|juudi]] rahvusest [[füüsikateoreetik]]. Ta on üks ajaloo tähtsamaid füüsikuid ja üks tuntumaid uusaja teadlasi. Paljud peavad teda [[20. sajand]]i suurimaks [[teadlane|teadlaseks]].

Tema uurimused [[aine (füüsika)|aine]], [[ruum]]i ja [[aeg|aja]] ehituse ning [[gravitatsioon]]i olemuse kohta muutsid oluliselt seni kehtinud [[Isaac Newton|newtonlikku]] maailmapilti. 1999. aastal valiti Albert Einstein ajakirja [[Physics World]] küsitluses juhtivate füüsikute seas kõigi aegade kõige tähtsamaks füüsikuks [[Isaac Newton]]i, [[James Clerk Maxwell]]i, [[Niels Bohr]]i ja [[Werner Heisenberg]]i ees.<ref>[https://physicsworld.com/a/physics-past-present-future/ Physics: past, present, future], physicsworld.com, 6.12.1999.</ref>

Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et [[Newtoni seadused|Newtoni seadustest]] ei piisa [[klassikaline mehaanika|klassikalise mehaanika]] ja [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] seaduste ühendamiseks. See seisukoht viis ta [[erirelatiivsusteooria]] väljatöötamisele. 1905. aastal avaldas ta töö "[[Zur Elektrodynamik bewegter Körper]]" ("Liikuvate kehade elektrodünaamikast"), mille sisu nimetatakse tänapäeval [[erirelatiivsusteooria]]ks ning mis oli osa tema nn ''[[annus mirabilis]]''{{'}}est. Samal aastal avaldas ta ka olulised tööd [[Browni liikumine|Browni liikumise]] ja [[fotoefekt]]i kohta ning tuletas valemi [[E=mc²|E = mc²]], mis kirjeldab massi ja energia seost.

Seejärel taipas ta, et [[relatiivsusprintsiip]]i saab laiendada [[gravitatsiooniväli|gravitatsiooniväljale]], ning avaldas [[1915]]. aastal [[üldrelatiivsusteooria]]. 1917. aastal rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu [[universum]]i [[mudel]]ile tervikuna.

Ta jätkas tööd [[statistiline mehaanika|statistilise mehaanika]] ja [[kvantmehaanika]] alal, andes olulise panuse [[osake]]ste [[teooria]] ja [[valgus]]e soojuslike omaduste uurimisse ning pani aluse [[footon]]ite teooriale. Kuigi ta andis panuse [[kvantfüüsika]]sse, jäi ta selle tõlgenduse suhtes kriitiliseks.

Einsteini peetakse teadlase ja geeniuse kehastuseks ning ta on [[20. sajand]]i kõige mõjukam [[füüsik]]. Popkultuuris on tema nimi muutunud sünonüümiks erakordsele [[intellekt]]ile ja [[geenius|geniaalsusele]].

Ta sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist [[1915]]. aastal. Tema töödel oli oluline mõju kaasaegsele arusaamale [[ruum]]ist, [[aeg|ajast]], [[mass]]ist ja [[energia]]st.

[[1921]]. aastal sai ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] teenete eest [[teoreetiline füüsika|teoreetilises füüsikas]], eelkõige [[fotoefekt]]i seletuse eest, mille ta avaldas [[1905]]. aastal. Auhind anti üle [[1922]]. aastal.

Tema teoreetilistel töödel oli [[aatomipomm]]i ja [[tuumaenergia]] arendamisel vaid kaudne roll. Teise maailmasõja eel hoiatas ta president [[Franklin Roosevelt]]i Saksamaa võimaliku [[tuumarelv]]a arendamise eest, mis aitas kaasa USA tuumauuringute ([[Manhattani projekt]]i) käivitumisele. Hiljem mõistis ta hukka [[tuumalõhustumine|tuumalõhustumise]] kasutamise [[relv]]ana ning toetas koos [[filosoof]] [[Bertrand Russell]]iga [[Russelli-Einsteini manifest]]is tuumarelvade ohtlikkuse rõhutamist.

[[1933]]. aastal, kui Saksamaal tuli võimule [[Adolf Hitler]], viibis Einstein Ameerika Ühendriikides. Ta ei naasnud Saksamaale, kus ta oli olnud [[Berliini Teaduste Akadeemia]] professor. Ta jäi USA-sse ja sai [[1940]]. aastal USA [[kodakondsus]]e. Kuni elu lõpuni [[1955]]. aastal töötas ta [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] [[Princeton]]is instituudis [[Institute for Advanced Study]].

Einstein toetas [[rahvastevaheline vastastikune mõistmine|rahvastevahelist vastastikust mõistmist]], [[rahu]] ja [[sotsialism]]i.<ref>Albert Einstein. Why Socialism? – John F. Sitton.''Marx Today – Selected Works and Recent Debates'', New York 2010, lk 171–175.</ref>

== Kodakondsused ==

Oma elu jooksul oli Einstein mitme riigi [[kodakondsus|kodanik]]. Sünniga omandas ta – nagu ka tema vanemad – [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] [[Saksamaa kodakondsus|kodakondsuse]]. Aastatel 1896–1901 oli ta [[kodakondsuseta isik|kodakondsuseta]], sest ta ei soovinud Württembergis [[ajateenistus|sõjaväeteenistust]] läbida. Alates 1901. aastast kuni elu lõpuni oli ta [[Šveitsi kodanik]]; aastatel 1911–1912 oli ta oma tegevuse pärast [[Praha]]s ühtlasi [[Tsisleitaania|Austria]] kodanik.

Aastatel 1914–1932 elas ta [[Berliin]]is ja oli [[Preisimaa]] kodanik. Seoses [[Adolf Hitler|Hitleri]] [[Machtergreifung|võimuhaaramisega]] soovis Einstein 1933. aastal Preisimaa kodakondsusest loobuda. [[rahvussotsialistlik Saksamaa|Rahvussotsialistlik režiim]] rahuldas selle soovi alles 1934. aastal, kasutades selleks vahepeal saanudud [[kodakondsusest ilmajätmine|kodakondsusest ilmajätmist]] kui "rasket häbistavat karistust" põhjendusega, et ta oli [[Volksgemeinschaft|rahvakogukonna]] vastu "eriti rängalt eksinud".<ref>[https://web.archive.org/web/20160324122925/http://www.menscheinstein.de/biografie/biografie_jsp/key=3017.html Einstein wird ausgebürgert], Mensch Einstein. Zeitgeschehen 1933. Website zu Leben und Werk Einsteins des RBB.</ref>

1940. aastal omandas ta [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus]]e.<ref>Pais 1982: 520–522, vt ka 35, 41, 45, 504.</ref><ref>Fölsing 1997: 849–851, vt ka 82–83, 335.</ref>

==Elukäik==
=== Lapsepõlv ja noorpõlv===
==== Esivanemad ja vanematekodu ====

<gallery perrow="2" mode="packed" class="float-right" heights="250px">
 Hermann einstein.jpg|Hermann Einstein, Albert Einsteini isa
Pauline Koch edit.jpg|Pauline Einstein (sündinud Koch), Albert Einsteini ema
</gallery>

Vanemad [[Hermann Einstein]] ja [[Pauline Einstein]] pärinesid [[Saksamaa juudid|Saksamaa juudi]] päritolu perekondadest, kes olid juba sajandeid [[Švaabimaa]]l elanud. Emapoolsed vanavanemad olid oma perekonnanime Dörzbacher vahetanud Kochiks ([[Julius Koch]]; isapoolsed vanavanemad Abraham ja Hindel (Helene) Einstein (sündinud Moos), kandsid veel traditsioonilisi [[juudi nimed|juudi eesnimesid]]. 
Isapoolsed vanavanemad kolisid 1870. aasta paiku [[Bad Buchau|Buchaust]] Ulmi. Abraham Einsteinilt päritud jõukus võimaldas Hermann Einsteinil 1870. aasta paiku osta osaluse sulevooditehases Israel & Levi majas Weinhof 19 Ulmis ja saada poole selle maja omanikuks.<ref>Rieber 2018: 59, 61, 64.</ref>

Isa [[Hermann Einstein]] oli pärit [[Ülem-Švaabimaa]] väikelinnast Buchaust, kus juba [[keskaeg|keskajast]] saadik eksisteeris [[Buchau klooster|Buchau kloostri]] territooriumil märkimisväärne juudi kogukond ([[Buchau juudi kogukond]]). Albert Einsteini esimene nimeliselt teadaolev esivanem, [[Bodensee]] piirkonnast pärit hobuse- ja riidekaupmees Baruch Moses Ainstein (või Einstein), võeti sellesse kogukonda vastu 17. sajandil.<ref>Fölsing 1997: 15.</ref> 

[[Pilt:Albert Einstein 01 1870 Bahnhofstr 20 Wohnhaus Weil Erlanger S0605 2015.jpg|pisi|Albert Einsteini sünnimaja Ulmis Bahnhofstraße 20]]
Hermann Einstein kolis 1869. aasta paiku koos vendadega Ulmi. [[Bad Cannstatt|Cannstattis]] [[Stuttgart|Stuttgard]]i lähistel abiellus ta 1876. aastal Pauline Kochiga. Nad elasid Ulmis majas B135 (tänapäeval Bahnhofstraße 20). 14. märtsil 1879 sündis Albert Einstein.<ref>Rieber 2018: 73–75.</ref> Albert kasvas [[juutide assimileerumine|assimileerunud]] Saksa juudi [[keskklass]]i perekonnas.<ref>Pais 2000: 34–35.</ref> Einstein kirjutas hiljem, mõni päev pärast oma 50. sünnipäeva, ajalehele [[Ulmer Abendpost]] oma sünnilinna kohta: "Sünnilinn kuulub elu juurde millegi sama ainulaadsena nagu päritolu lihasest emast. Ka sünnilinnale võlgneme osa oma olemusest. Nii meenutan ma Ulmi tänutundega, sest see ühendab õilsa kunstilise traditsiooni lihtsa ja terve loomusega." (18. märts 1929)<ref>[https://web.archive.org/web/20100812074424/http://www.ulm.de/kultur_tourismus/stadtgeschichte/albert_einstein.3801.3076,3963,4236,3968,3801.htm Albert Einstein (1879 - 1955)], ulm.de.</ref>

Albert Einstein hoidis sidet oma Ulmis elava, endast vaid veidi vanema nõo Lina Einsteiniga. 1940. aastal paigutati ta 65-aastaselt sunniviisiliselt [[Herrlingeni juudi vanadekodu]]sse. Albert Einsteini katsed hankida Linale väljasõiduluba Ameerika Ühendriikidesse ebaõnnestusid. 1942. aastal viidi Lina Einstein [[Theresienstadti koonduslaager|Theresienstadti koonduslaagrisse]] ja samal aastal mõrvati ta [[Treblinka hävituslaager|Treblinka hävituslaagris]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260423205513/https://stolpersteine-fuer-ulm.de/familie/lina-einstein/ Lina Einstein], stolpersteine-fuer-ulm.</ref>

==== München ja kool 1894. aastani ====
[[Pilt:A.Einst.JPG|pisi|Elukoht Münchenis]]
Pere kolis varsti pärast Alberti sündi 1880. aastal Münchenisse, kus tema isa ja onu asutasid sama aasta oktoobris väikese gaasi- ja veeseadmete paigaldamise ettevõtte. Et ettevõte toimis majanduslikult rahuldavalt, rajasid nad 1885. aastal ka [[alalisvool]]u elektriseadmete tehase Elektrotechnische Fabrik J. Einstein & Cie.<ref>Pais 2000: 36.</ref> Ettevõte oli edukas ja varustas elektrijaamu Müncheni Schwabingi linnaosas, [[Varese]]s ja [[Susa (Itaalia)|Susa]]s (Itaalias). Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885. aastal konkursi [[Oktoberfest]]i valgustamiseks elektrivalgusega, mis oli tollal uuenduslik. Kaks ja pool aastat pärast Albertit sündis tema õde [[Maja Einstein]]. Pere elas Münchenis [[Isarvorstadt]]: algul aastatel 1880–1885 korteris tänapäeva aadressil [[Müllerstraße]] 54, alates 1885. aastast aga krundil, mis asus tänapäeva majade Adlzreiterstraße 12<ref>Mälestustahvel praegusel hoonel on selles mõttes ebatäpne, et hoone ise ehitati alles 1894. aastal kohe pärast seda, kui Einsteinid olid kinnistu müünud ja vana maja oli lammutatud. ("Lahkumine Münchenist oli valus, eriti lastele … Üks arhitekt ja ehitusettevõtja oli kauni krundi Adlzreiterstraßel enda valdusse saanud, laskis uhked vanad puud maha võtta ja hakkas neljakorruselisi elumaju ehitama.") (Fölsing 1995: 42)).</ref> ja [[Lindwurmstraße]] 127 vahel. Noorema õe Majaga oli Albert Einsteinil kogu elu vältel lähedane ja usalduslik suhe. Albert hakkas rääkima alles kolmeaastaselt ja ka siis väljendas ta end kõhklevalt.<ref>Gerhard Prause. ''Genies in der Schule'', 1. trükk, LIT Verlag: Münster 2006,  ISBN=3-8258-0105-5, lk 11–13.</ref> 1884. aastal hakkas ta [[viiul]]it õppima; alles kaheteistaastaselt hakkas see talle tõeliselt meeldima. See jäi talle kogu eluks inspiratsiooniallikaks, ka füüsikaliste ideede jaoks.<ref>Rieber 2018: 85–86.</ref> 1884. aastal hakkas ta saama ka eraõpet. 1885. aastal läks ta [[katoliiklus|katoliiklikku]] [[rahvakool]]i (algkooli). Einsteini vanemad olid mitteusklikud [[juudid]]. Albert oli kooli ainus juudi soost õpilane. Õpetajatele tundus ta väga tagasihoidlik ja unistav ning nad ütlesid vanematele, et ta on vaimses ja sotsiaalses arengus maha jäänud. Et ta rääkis vähe, arvati esialgu, et ta ei ole kuigi taiplik.<ref>Ted George Goertzel, Ariel Hansen. ''Cradles of Eminence'', 2. trükk, Great Potential Press: Scottsdale 2004, ISBN=0-910707-57-X, lk 257–259.</ref><ref>Andrea Brackmann. ''Extrem begabt – Die Persönlichkeitsstruktur von Höchstbegabten und Genies'', 1. trükk, Klett-Cotta: Stuttgart 2020, ISBN=978-3-608-89258-1, lk 204–206.</ref>

<gallery widths="140px" heights="200px" perrow="4">
 Albert Einstein at the age of three (1882).jpg|See on kõige vanem teadaolev foto Albert Einsteinist; ta on siin kolmeaastane (1882)
 The 5-year-old Einstein.jpg|Albert Einstein umbes viieaastaselt (umbes 1884). [[Joseph Albert]]i foto
 ETH-BIB-Einstein, Albert (1879-1955), Winteler-Einstein, Maja (1881-1951)-Portrait-Portr 03143-A.tif|Albert Einstein ja [[Maja Einstein|Maja]] (1885), [[ETH-Bibliothek]], Zürich
 Maria Einstein.jpg|Albert Einstein koos õe Majaga
</gallery>

Kaheksa-aastaselt 1888. aastal hakkas ta käima [[Luitpold-Gymnasium]]is (mis pärast mitut asukohavahetust sai 1965. aastal nimeks [[Albert-Einstein-Gymnasium München]] ja mida ei tohi segi ajada praeguse gümnaasiumiga [[Luitpold-Gymnasium München]]). Koolis oli ta taibukas, mõnikord isegi mässumeelne õpilane; tema hinded olid head ja väga head, keeltes vähem head, kuid loodusteadustes silmapaistvad. Albert sattus konflikti kooli juhtkonnaga, sest talle ei meeldinud sealne tuupimismeetod: kõiki põhitõdesid korrati seni, kuni need õpilastele pähe jäävad. Hiljem kirjutas ta, et just see õpetamisviis hävitas õpihimu ja loomingulisuse. 12-aastaselt, uurides [[Eukleidese geomeetria]]t, leidis Einstein uue, teravmeelse tõestuse [[Pythagorase teoreem]]ile. 
[[Pilt:Albert Einstein as a child.jpg|pisi|Einstein noorukina (1893)]]
Einstein luges populaarteaduslikke raamatuid ja sai ülevaate teaduse hetkeseisust. Tema huvi ja edasist arenguteed mõjutas eriti [[Aaron Bernstein]]i sari "Naturwissenschaftliche Volksbücher".<ref>Renn 2006: 61, 143.</ref> Sellesse sarja kuulub ka<ref>Neffe 2005: 79–81.</ref> [[Felix Eberty]] teos "Die Gestirne und die Weltgeschichte. Gedanken über Raum, Zeit und Ewigkeit", mille 1923. aasta uustrükile kirjutas Albert Einstein saatesõna.<ref>[[Felix Eberty]]. ''Die Gestirne und die Weltgeschichte. Gedanken über Raum, Zeit und Ewigkeit,'' Albert Einsteini saatesõnaga,  toim Gregorius Itelson, Rogoff: Berlin 1923.</ref><ref>[[Felix Eberty]]. ''Die Gestirne und die Weltgeschichte. Gedanken über Raum, Zeit und Ewigkeit,'' Albert Einsteini saatesõnaga, Comino: Berlin 2014, e-raamat, ISBN 978-3-945831-01-4.</ref> 

Isa ja armastatud onu ettevõte suleti 1894, sest alalisvool jäi alla [[vahelduvvool]]ule. Perekond kolis 1894. aastal [[Milano]]sse. Tollal viieteistaastane Albert pidi jääma [[küpsuseksamid|küpsuseksamiteni]] Luitpoldi gümnaasiumi, kuid üks õpetaja alandas teda ja ta sattus konflikti korrale ja distsipliinile rajatud [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] koolisüsteemiga. Ta väljendas oma seisukohti avalikult. Õpetajad heitsid talle ette, et tema lugupidamatus kandub ka kaasõpilastele üle. Einstein otsustas 1894. aasta lõpus kooli lõpetamata jätta ja minna perekonna juurde Milanosse. Teine motiiv oli nähtavasti soov vältida sõjaväeteenistust (vt [[sõjaväekohustus Saksa keisririigis]]). Kui Einstein oleks jäänud Saksamaale 17-aastaseks saamiseni, oleks ta saanud sõjaväekohuslaseks. See väljavaade kohutas teda.<ref name="rieber-201">Rieber 2018: 90.</ref> 

===Šveits 1895–1914===
==== Ettevalmistused kõrgkooliks: küpsuseksamid Aaraus ====
[[Pilt:Albert Einstein's exam of maturity grades (color1).jpg|pisi|Einsteini [[Aarau vana kantonikool|Aarau kantonikool]]i [[küpsustunnistus]] aastast 1896; [[Šveits]]is on 6 parim ja 1 halvim hinne]]

1895. aasta kevadel ja suvel viibis Albert Einstein [[Pavia]]s, kus tema vanemad ajutiselt elasid, ning töötas perekonna ettevõttes. Ta elas [[Palazzo Cornazzani]]s, tegi väljasõite [[Alpid]]esse ja [[Apenniinid]]esse ning külastas oma onu Julius Kochi [[Genova]]s. Sel perioodil kirjutas 16-aastane Einstein oma esimese teadustöö, essee pealkirjaga "Über die Untersuchung des Ätherzustandes im magnetischen Felde" ("Eetri oleku uurimisest magnetväljas")<ref>Albert Einstein. Über die Untersuchung des Ätherzustandes im magnetischen Felde, faksiimile. – ''Physikalische Blätter'', 1971, nr 9, kd 27. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1002/phbl.19710270901 Täistekst.]</ref> ja saatis selle Belgias elavale onule Caesar Kochile (1854–1941) arvustamiseks. Töö jäi Einsteini eluajal avaldamata.<ref name="hermann-19">Hermann 1994: 91–93.</ref>
[[Pilt:Home Albert Einstein 1895.jpg|pisi|Einsteini elukoht Aaraus]]
[[Pilt:Albert Einstein, the 16-year-old prodigy.jpg|pisi|Albert Einstein 16-aastaselt, [[visiitkaart]]. Gottfried Wolfsgruberi foto, Aarau, 1895]]

Einstein ei täitnud isa soovi, et ta õpiks [[elektrotehnika]]t. Selle asemel kandideeris ta perekonnasõbra [[Gustav Maier]]i soovitusel õppima kõrgkooli [[Eidgenössische Polytechnische Schule]] Zürichis (tänapäeval [[ETH Zürich]]). Et tal ei olnud veel [[küpsustunnistus]]t ja ta ei olnud ka veel 18-aastane, vahendas Maier talle sisseastumiseksami võimaluse, esitledes teda imelapsena.<ref>Fölsing 1993: 50.</ref>. Ta oli 16-aastasena üks kõigi aegade noorimaid kandidaate. 1895. aasta oktoobris tegi ta eksami läbi,<ref name="rieber-201" /> kuid ei saanud sisse. Ta sooritas loodusteadusliku osa suurepäraselt, kuid kukkus läbi ebapiisava [[prantsuse keel]]e oskuse tõttu. Ka õppeasutuses [[Gewerbeinstitut Berlin]] (hilisem TH Berlin) nõuti sel ajal sisseastumiseks küpsustunnistust. 

Et Einsteinil tuli seejärel enne kõrgkooli astumist veel aasta koolis õppida, soovitas Maier tal minna liberaalse juhtkonnaga Aargau kantonikooli (praegu [[Aarau vana kantonikool]]) tööstuskooli [[Aarau]]sse, et saada sealt küpsustunnistus. Selles koolis töötas professorina Maieri sõber [[Jost Winteler]], kes võttis Einsteini oktoobris 1995 enda juurde kostiliseks. Winteler elas aadressil Laurenzenvorstadt 119. Peagi tekkis Einsteinil suhe temast kaks aastat vanema Marie Winteleriga, kes oli Jost Winteleri tütar.<ref>Plüss 2018.</ref> 

Hermann Einsteini taotlus vabastada Albert<ref name="ka-hermann">Ka Hermann Einstein vabastati 1896. aastal Württembergi kodakondsusest. Et tollase Saksamaa õigustava järgi lähtus abikaasa ja alaealiste laste kodakondsus perekonnapea kodakondsusest, siis tõenäoliselt puudutas Hermanni taotlus ja selle rahuldamine kogu perekonda.</ref> Württembergi ning seega Saksamaa kodakondsusest rahuldati 1896. aastal.Hermann Einstein isa taotlus vabastada Albert<ref name="ka-hermann" /> Württembergi kodakondsusest rahuldati 1896. aastal. Seejärel oli Albert Einstein 1901. aastani kodakondsuseta. Albert Einstein laskis end elanike registrisse sisse kanda usulise kuuluvuseta isikuna. 

1896. aasta septembris sooritas Einstein küpsuseksamid. Einsteini küpsustunnistusel, mille andis 3. oktoobril 1896 välja [[Aargau kanton]]i kasvatusnõukogu, oli viis [[hinne]]t kuus (parim võimalik hinne Šveitsis). Halvim hinne oli kolm prantsuse keeles. Väide, nagu Einstein oleks olnud üldiselt kehv õpilane, ei vasta tõele: see pärineb Einsteini esimeselt biograafilt, kes ajas Šveitsi hinnetesüsteemi Saksamaa omaga segi.<ref>Hermann 1994: 93–96.</ref><ref>Isaacson 2007: 27–30.</ref>

==== Õpingud Zürichi polütehnikumis ====
[[Pilt:Einstein Lehrerdiplom Bauzeitung.jpg|pisi| Einsteini aineõpetajadiplomi publikatsioon]]

Kui Einstein oli Aargau kantonikoolis küpsuseksamid sooritanud, asus ta 1896. aastal 17-aastaselt õppima Föderaalse Polütehnilise Kooli (tänapäeva ETH Zürich) aineõpetajate kooli<ref name="hermann-19" /> matemaatilise suunaga aineõpetajaks. Sellele erialale võeti sel aastal vastu kuus õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, [[serblased|serblanna]] [[Mileva Marić]] [[Novi Sad]]ist. Einstein ja Marić armusid. Mileva läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomitööd. 

Einsteini ei huvitanud tuupimine, vaid teoreetilise füüsika mõtteeksperimendid. Oma isepäisuse tõttu sattus ta sageli õppejõududega vastuollu. Talle ei meeldinud abstraktne matemaatika sellisel kujul, nagu seda õpetati, ja pidas seda probleemikesksele füüsikule kahjulikuks. Loengutel käis ta ebaregulaarselt ja eksamiteks valmistudes toetus ta sageli õpingukaaslaste konspektidele. Selline hoiak kahjustas tema karjäärivõimalusi kõrgkoolis. Hiljemalt siis, kui ta töötas välja matemaatiliselt väga nõudlikku [[üldrelatiivsusteooria]]t, kahetses ta seda ja mõistis ta sügavama matemaatilise ettevalmistuse tähtsust; sel ajal oli talle suureks abiks tema kursusekaaslane [[Marcel Grossmann]].
[[Pilt:Einstein-with-habicht-and-solovine.jpg|pisi|Akademie Olympia – Habicht, Solovine ja Einstein (1903)]]
Albert Einstein lõpetas kõrgkooli 1900. aastal [[diplom]]iga matemaatilise suuna aineõpetajana, mille alla kuulus ka füüsika. Füüsikaalase diplomitöö tegi ta [[Heinrich Friedrich Weber]]i juhendamisel. Tal ei õnnestunud aga pärast õpingute lõppu saada assistendikohta polütehnikumis.

==== Koduõpetajast Berni patendiametnikuks ====
[[Pilt:Einstein patentoffice full (cropped).jpg|pisi|Ametnik Berni patendiametis (1904 või 1905)]]
Tema taotlused saada assistendikoht Zürichi polütehnikumis ja teistes ülikoolides lükati tagasi. Ta töötas asendusõpetajana [[Winterthur]]is [[Winterthuri tehnikum]]is ning koduõpetajana [[Schaffhausen]]is ja lõpuks [[Bern]]is. 

Albert Einstein hakkas 1899. aastal taotlema Šveitsi kodakondsust. Kui Albert Einstein vajas 1900. aastal kautsjoni maksmiseks raha, et omandada [[Šveitsi kodakondsus|Zürichi kodanikuõigus]]t, sai ta poole vajalikust summast Gustav Maierilt. Ta oli [[kodakondsuseta isik]] [[1901]]. aasta veebruarini, mil omandas [[Šveits]]i kodakondsuse. Ta sai ametlikult Šveitsi kodanikuks (kodanikukoht Zürich) 21. veebruaril 1901 ning jäi kogu elu Šveitsi kodanikuks.<ref>[https://library.ethz.ch/standorte-und-medien/plattformen/einstein-online/beamter-im-patentamt-1900-1909.html Beamter im Patentamt (1900–1909)], ETH Zürich, ethz.ch.</ref> 

23. juunil 1902 asus Einstein oma sõbra Marcel Grossmanni soovitusel tööle Šveitsi patendiametis Bernis 3. klassi tehnilise eksperdina. Liidunõukogu oli tema ametissenimetamise heaks kiitnud 16. juunil 1902.<ref>[https://www.nzz.ch/article880TZ-ld.336407 Die Entfaltung des Genius in Bern], nzz.ch, 14.3.2005.</ref> 

Patendiameti katseajal algasid tema regulaarsed kohtumised filosoofiaüliõpilase [[Maurice Solovine]]'i ja matemaatikaüliõpilase [[Conrad Habicht]]iga. Neid kohtumisi hakati nimetama [[Akademie Olympia]]ks. Need lõppesid 1904. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20181108224602/http://www.einstein-website.de/z_biography/olympia.html "AKADEMIE OLYMPIA"], einstein-website.de</ref>

==== Perekondlik olukord ====
[[Pilt:Albert Einstein and his wife Mileva Maric.jpg|pisi|[[Mileva Marić]] ja Albert Einstein (1912)]]
Einstein ja Marić abiellusid pärast Einsteini isa surma 1902. aasta lõpus, 6. jaanuaril 1903 Bernis – perekondade tahte vastaselt. Oktoobrist 1903 kuni maini 1905 elasid Einstein ja Marić [[Berni vanalinn]]as aadressil [[Kramgasse]] 49. Tänapäeval on seal muuseum [[Einsteini maja]] (Einsteinhaus).

Einsteinil ja Marićil sündisid tütar [[Lieserl Marić|Lieserl]] ning pojad [[Hans Albert Einstein|Hans Albert]] (1904–1973) ja [[Eduard Einstein|Eduard]] (1910–1965). Lieserl sündis 1902. aastal enne abiellumist Marići vanemate juures Novi Sadis. Tema saatus on hoolimata põhjalikest otsingutest teadmata. Ta kas suri väga noorelt [[sarlakid|sarlakitesse]] või anti 1903. aastal Belgradi lapsendamiseks.<ref>Fölsing 1999: 134–136.</ref> Tütre olemasolu varjati isegi sõprade eest. See sai teatavaks alles 1987. aastal avaldatud Einsteini kirjadest Marićile aastatest 1897–1903. Abielu lahutati 1919. aastal pärast viis aastat kestnud lahuselu.<ref>Hermann 1994: 112, 119–120.</ref><ref>Frederic Golden. Einstein's lost Child, time.com, 26.9.1999.</ref>

Desanka Trbuhović-Gjurići raamat, mis ilmus 1969. aastal ja tõlgiti ka saksa keelde,<ref>Desanka Trbuhović-Gjurić. ''Im Schatten Albert Einsteins. Das tragische Leben der Mileva Einstein-Marić'', Paul Haupt: Bern, 5. trükk 1988.</ref> esitas teesi, et Mileva Marićil oli märkimisväärne osa töödes, mis viisid 1905. aastal Albert Einsteini läbimurdeni teadlasena. Selle kohta ei ole aga leitud tõendeid, ka mitte pärast seda, kui Einsteini kohta sai teatavaks palju rohkem dokumente seoses kogutud teoste väljaandmise algusega (alates 1987. aastast), sealhulgas ka sellest ajast säilinud kirjavahetus Marićiga (mis avaldati ka eraldi). Kõik viitab sellele, et Mileva (nagu ka insener [[Michele Besso]]) oli talle arutelupartner. See on juhtivate Einsteini-uurijate ([[Abraham Pais]], [[Albrecht Fölsing]], [[John Stachel]], [[Gerald Holton]]) konsensus.<ref>Allen Esterson, [[David C. Cassidy]], [[Ruth Lewin Sime|Ruth Sime]]. ''Einstein's wife. The real story of Mileva Einstein-Maric'', MIT Press 2019.</ref>

[[2. juuni]]l [[1919]] abiellus Einstein oma [[nõbu|nõo]] [[Elsa Löwenthal]]iga.

== Surm ==

[[17. aprill]]il [[1955]] kaebas Albert Einstein valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil tekkisid [[kõhuaordianeurüsmi rebend]]i tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud [[18. aprill]]il [[Princetoni haigla]]s veidi pärast kella ühte päeval.<ref name="Kz710" /><ref name="n8mmN" />

Lahkamisel eemaldas [[patoloog]] Thomas S. Harvey Einsteini [[peaaju|aju]] ja jättis enda juurde hoiule.<ref name="5yf22" />

==Poliitilised ja usulised tõekspidamised==
Einstein pooldas [[sotsialism]]i ja oli kriitiline [[kapitalism]]i suhtes. Oma poliitilistest vaadetest kirjutas ta näiteks [[essee]]s "Why Socialism?".<ref name="gxxaR" /> Arvestades Einsteini sidemeid Saksamaa, [[sionism]]i ja kommunistidega, samuti ta sotsialistlikke ideaale, pidas [[FBI]] teadlase kohta toimikut, mis lõpuks oli 1800 lehekülje paksune.<ref name="BvW5k" />

Einstein distantseeris end [[ateism]]ist ja pidas end [[agnostik]]uks.<ref name="pF43b" /> Ta ütles, et tema nägemus jumalast sarnanes [[Baruch Spinoza]] "[[panteism|panteistliku]]" jumalaga, kuid ta ei uskunud isikustatud jumala olemasolusse.<ref name="Bmk9y" /><ref name="eya4S" />
 
==Tunnustus==
* 1921 – [[Nobeli füüsikaauhind]] teenete eest [[Teoreetiline füüsika|teoreetilise füüsika]] alal ([[fotoefekt]]i seletuse eest, mille ta avaldas [[1905]])
* 1921 – [[Matteucci medal]]
* 1929 – [[Max Plancki medal]]

====Valitud teadusühingute liikmeks====
* 1921 – [[Londoni Kuninglik Selts]]
* 1924 – [[Uus-Meremaa Kuninglik Selts]] 
* 1927 – [[Baieri Teaduste Akadeemia]]
* 1930 – [[Ameerika Filosoofiaselts]]
* 1950 – [[Jaapani Akadeemia]]

== Teosed eesti keeles ==
* "Füüsika evolutsioon" (koos [[Leopold Infeld]]iga). [[Inglise keel]]est tõlkinud [[Harry Õiglane]]. [[Tallinn]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1962]]
* "Einsteini ütlemisi". Kogunud ja toimetanud [[Alice Calaprice]]. Inglise keelest tõlkinud [[Marja Liidja]], eessõna [[Freeman Dyson]]. Tallinn, [[Ersen]] [[2001]]
* "Teaduslikku ja filosoofilist. Valitud töid". Koostanud [[Piret Kuusk]]. Saksa keelest tõlkinud [[Georg Liidja]], [[Kalle Hein]] ja [[Piret Kuusk]]. Sissejuhatavad artiklid: [[Raivo Stern]] ja [[Ivar Piir]]. Tallinn, [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]] 2015.
* "Üldrelatiivsusteooria põhialus". Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud [[Piret Kuusk]]. Tartu: Ilmamaa, 2021. ISBN 9789985777633
* "Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)". Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud [[Piret Kuusk]]. Tartu: Ilmamaa, 2022. ISBN 9789985778067

== Vaata ka ==
* [[Teleparalleelne gravitatsiooniteooria]]

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Kz710">Tiit Kändler, [http://epl.delfi.ee/news/melu/einsteini-aju-ennetas-inimese-evolutsiooni.d?id=65541834 Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 17. jaanuar 2013, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)</ref>
<ref name="n8mmN">Albert B. Lowenfels, [http://www.medscape.com/viewarticle/436253 Famous Patients, Famous Operations, 2002 – Part 3: The Case of the Scientist with a Pulsating Mass], Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (''inglise keeles'')</ref>
<ref name="5yf22">[http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=4602913 The Long, Strange Journey of Einstein's Brain], April 18, 2005, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (''inglise keeles'')</ref>
<ref name="gxxaR">Albert Einstein. [http://monthlyreview.org/2009/05/01/why-socialism/ Why Socialism?]. Monthly Review. Mai 1949.</ref>
<ref name="BvW5k">[https://www.wsws.org/en/articles/2002/09/eins-s03.html The FBI and Albert Einstein]. World Socialist Web Site. 03.09.2002.</ref>
<ref name="pF43b">Walter Isaacson. "Einstein: His Life and Universe". New York: Simon and Schuster. 2008, [http://books.google.ee/books?id=cdxWNE7NY6QC&pg=PT390&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false lk 390].</ref>
<ref name="Bmk9y">Banesh Hoffmann. "Albert Einstein Creator and Rebel". New York: New American Library. 1972, lk 95. "It seems to me that the idea of a personal God is an anthropological concept which I cannot take seriously. I feel also not able to imagine some will or goal outside the human sphere. My views are near those of Spinoza: admiration for the beauty of and belief in the logical simplicity of the order which we can grasp humbly and only imperfectly."</ref>
<ref name="eya4S">Albert Einstein. "Gelegentliches". Soncino Gesellschaft. Berliin. 1929, lk 9 "This firm belief, a belief bound up with a deep feeling, in a superior mind that reveals itself in the world of experience, represents my conception of God. In common parlance this may be described as "pantheistic" (Spinoza)."</ref>
}}

== Kirjandus ==
* [[Philipp Frank]]. Alfred A. Knopf, New York 1947.
**''Einstein: Sein Leben und seine Zeit'', Paul List Verlag, München Leipzig Freiburg i. Br. 1949. 
** Vieweg, Wiesbaden 1979, ISBN 3-528-08437-5.
** helikandja: loeb [[Helmut Winkelmann]], Legato: Berg 2006, ISBN 3-938956-07-0.
* Nandor Balasz. Albert Einstein. – ''[[Dictionary of Scientific Biography]]'', kd 4, Charles Scribner's, 1971, lk 312–333.
* [[Banesh Hoffmann]], [[Helen Dukas]]. ''Albert Einstein. Schöpfer und Rebell,'' Dietikon-Zürich, Belser 1976.
* [[Friedrich Herneck]], "Albert Einstein". [[Saksa keel]]est tõlkinud ja järelsõna: [[Ivar Piir]]. Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1982]], 96 lk
* [[Armin Hermann]]. ''Einstein. Der Weltweise und sein Jahrhundert. Eine Biographie'', Piper: München 1994; 3. trükk 2004, ISBN 3-492-24036-4.
* [[Albrecht Fölsing]]. ''Albert Einstein.'' Suhrkamp Verlag 1995, ISBN 3-518-38990-4.
* [[Ronald W. Clark]]. ''Albert Einstein. Leben und Werk, 100 Jahre Relativitätstheorie'', Tosa Verlag, Wien 2005, ISBN 3-85492-604-9 (taskuväljaanne ilmus 8. trükis 1988 kirjastuses Heyne Verlag).
* Thomas Bührke. ''Albert Einstein'', dtv, München 2004, ISBN 3-423-31074-X (eluloo ülevaade).
* [[Ernst Peter Fischer]]. ''Einstein für die Westentasche'', 2. trükk, Piper: München 2005, ISBN 3-492-04685-1.
* [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2005]], nr 7 (erinumber: 100 aastat relatiivsusteooriat)
* John Stachel. Albert Einstein. – ''New Dictionary of Scientific Biography'', 2008, kd 2, lk 363–373.
* [[Walter Isaacson]], "Einstein. Tema elu ja universum". Inglise keelest tõlkinud [[Matti Piirimaa]]. Tallinn, [[Eesti Raamat]] [[2009]], 622 lk
* [[Alice Calaprice]], Daniel Kennefick, Robert Schulmann. ''An Einstein Encyclopedia'', Princeton University Press 2015.

== Välislingid ==
{{commons}}
{{vikitsitaat}}
* A. Einstein, [http://amshistorica.cib.unibo.it/diglib.php?inv=7&int_ptnum=15&term_ptnum=343&format=jpg Zum Relativitäts-Problem], ''Scientia: rivista internazionale di sintesi scientifica'', 15, 1914, pp. 337–348.
* [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1921/einstein/facts/ Albert Einstein Nobeli auhinna lehel]
*James A. Foley, [http://www.natureworldnews.com/articles/4323/20131004/einsteins-brain-hemispheres-unusually-well-connected-study-reveals.htm Einstein's Brain Hemispheres were Unusually Well-connected, Study Reveals], Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*[http://ajaleht.epl.ee/arvamus/miks-on-einstein-kuulus-sest-ta-oli-rohkem-kui-fuusik?id=73071307 "Miks on Einstein kuulus? Sest ta oli rohkem kui füüsik"] Eesti Päevaleht, 30. november 2015

{{NobelFüüsika}}

{{JÄRJESTA:Einstein, Albert}}
[[Kategooria:Albert Einstein| ]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetikud]]
[[Kategooria:Teadusfilosoofid]]
[[Kategooria:Insenerid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kosmoloogid]]
[[Kategooria:Juudi filosoofid]]
[[Kategooria:ETH Zürichi vilistlased]]
[[Kategooria:Zürichi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Baieri Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1879]]
[[Kategooria:Surnud 1955]]