Lehekülje Droog lähteteksti vaatamine

==Farmakognoosia==

Farmakognoosia ehk droogiõpetus tegeleb nii [[taimsed droogid|taimsete droogide]]
kui ka [[loomsed droogid|loomsete droogidega]] ning nende töötlemisel saadud farmakoloogilist toimet omavate saadustega, mida klassifitseeritakse keemilist ehitust silmas pidades ja kasutatakse valdavalt meditsiinilisel eesmärgil.<ref>[[Ain Raal]],''Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele'', lk 17, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4, [https://web.archive.org/web/20150402100244/http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1306411231.pdf]</ref> Droogide klassifikatsioone on mitu, nii klassifitseeritakse näiteks [[kõrvenõges]] [[K-vitamiin]]i kaudu [[kinoondroog]]iks, [[astelpaju]] aga [[karotenoidid]]e sisaldusest lähtuvalt [[tetraterpeenid]]e ja [[kibuvits]]a [[C-vitamiin]]i sisaldusest lähtuvalt [[süsivesinik]]e kaudu.<ref>Ain Raal,''Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele'', lk 444, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4</ref> 

===Ravimiseadus===

EV Ravimiseadus § 8. lõige (3) : "Droog on kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate. Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor)." <ref>EV Riigikogu seadus, Ravimiseadus,[https://www.riigiteataja.ee/akt/108112010006 Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)]</ref>